Õrnade taimede parim külmakaitse on lumi ja kuuseoksad

Enne tugevat pakast tasub taimed ümbritseda kuuseokste ja peenesilmalise võrguga ning taime ja võrgu vahele kuhjata kohevat lund. Foto: Elmo Riig / Sakala

Hoolikas aednik on oma külmaõrnad taimed kindlasti juba kinni katnud, ent enamiku liikide puhul pole ka praegu liiga hilja kaitsevahendeid tarvitusele võtta.

Aiandusagronoom Väino Eskla ütleb, et kui palja maaga langeb õhutemperatuur 10—15 miinuskraadini ja krõbe külm püsib mitu päeva, vajab õrnemate taimede juurepiirkond kaitset.

«Külmahellad on ka osa püsikute, näiteks maasikate südamikupungad,»  lisab ta.

Seedri puukooli juht Elmar Zimmer nendib, et kõva külmaga võiks taimele peale heita näiteks kasuka või paksu teki. Juhani puukooli juht Tiit Juhani tõdeb aga, et kõige paremini kaitseb taimi külma eest lumi. «Võimaluse korral tasub seda nende ümber kuhjata,» lausub ta.

Väino Eskla soovitab puutüved, kitsaste põõsaspuude põhioksad ja väikesed taimed enne tugevat pakast tervikuna ümbritseda peenesilmalise võrguga ning taime ja võrgu vahele kuhjata kohevat lund.

«Võrgu valikul ja paigaldamisel peab arvestama, et hiired läbi selle ega maapinnalt puule ligi ei pääseks, ning käreda külmaga ei maksa taimedele lund loopida — see töö tuleb ära teha ennetavalt, soojema ilmaga,» kõneleb ta.

Kui aga lund kokku kühveldada ei õnnestu, võib juurtepiirkonna Eskla sõnul katta 5—10 sentimeetri paksuselt puitlaastude, hakkpuidu, koorepuru, sambla või puulehtedega.

Noorte viljapuude, eelkõige pirnide ja ploomide tüved soovitab Elmar Zimmer talveks kinni mässida.

«Kõige raskem aeg neile on veebruar ja märts: siis soojendab päike päeval tüve üles ja öösel tuleb järsk temperatuuri langus,» räägib ta.

Poodides on Zilmeri jutu järgi müügil spetsiaalsed tüvekaitsed ning pakutakse ka mitmeaastast tüvevalgendit, milles on ühtlasi sees jänesetõrjevahend. «Iga-aastane lupjamine on ju tüütu ja lubi kipub ka vihmaga maha tulema.»

Pakasekangast veelgi tõhusamaks kaitseks peab Elmar Zimmer aga kuuseoksi.

«Kuuseokstega on võimalik katta nii väikeste puude tüved kui võrad. Need koguvad hästi lund ja kaitsevad hästi külma eest. Pealegi ei söö torkivate okstega kaetud taimi jänesed ega kitsed,» kõneleb ta.

Enamik lehtpuid ja -põõsaid siiski ilma eest kaitsmist ei vaja. Küll aga ihkavad terava kevadpäikese eest varju paljud igihaljad liigid ja sordid.

«Neid tuleks varakevadise päikesepõletuse ja füsioloogilise kuivuse vältimiseks varjutada kergelt kuuseokste, pakasetõkkekanga või muuga,» ütleb Elmar Zimmer.

Väino Eskla märgib, et okaspuid ja õrnemaid taimi tuleks peale ereda päikese kaitsta ka tugeva jäise tuule eest.

«Selleks võib kasutada näiteks plastist tuuletõkkeid, varjukangast, kotiriiet, kuuseoksi või varjutusreste. Kile ja katteloor selleks otstarbeks ei sobi,» räägib ta.

Et õrnema võraga okaspuid või -põõsaid varjutusriide kasutamisel lume raskuse eest kaitsta, on soovitatav neile ümber panna raam. «Selleks piisab kolmest omavahel ühendatud puitlatist. Konstruktsioon näeb väja nagu püstkoda,» ütleb Eskla.

Ta rõhutab sedagi, et mõned püstised okaspuuvormid tuleks talvel enne sulailma saabumist kinni siduda, et raske märg lumi nende võrasid ei rikuks ja oksi ei murraks.

Mis tahes tüvekaitsed ei tohiks aga Eskla sõnul olla läbipaistvad ega tumedad.

«Varatalvel ja pilvise ilmaga ei ole sel tähtsust, kuid kevadtalvine päike muudab tumeda katte aluse kasvuhooneks ning öösel paneb pakane nagu vasaraga tüve pihta.»

Taimedele kipuvad kahju tegema ka närilised. Maaülikooli puuviljanduse õppejõud professor Kadri Karp soovitab nende eemal hoidmiseks koheva lume taimede ümber kinni tampida. «Samuti aitavad nende vastu kuuseoksad ja tüvekaitsed.»

Jäneste vastu soovitab Väino Eskla õunapuu tüve ümber tõmmata näiteks tiheda traatvõrgu, plastist spiraalkaitse, lindi, silindri või fooliumi.

«Jäneste ja pakase eest kaitsevad tüve ja jämedamaid oksi ka tugev paber, papp ja riie,» lisab ta.

Sarvilisi metsloomi ja jäneseid kurvastava kaubana on müügil ka puuokstele pihustatav ebameeldiva lõhnaga peletusaine.

Roosid ja viinamarjad peaksid olema kaetud hiljemalt detsembris.

«Mõistlik on roosid sügisel ära mullata ning katta nad saepurukihi ja kuuseokstega, millele lumi peale saaks sadada,» räägib Kadri Karp.

Tiit Juhani hoiatab aga liiga varajase ülearu põhjaliku katmise eest.

«Neil, kes roosid varakult turbaga kinni katsid, võisid taimed hauduma minna, sest maapind ei külmunud kohe korralikult ära,» räägib ta. «Kõige kavalamad olid need, kes roose sügisel ainult muldasid ja neile mõne kuuseoksa peale panid.»

Suurte külmade saabudes soovitab Tiit Juhani roosid ja teised kultuurid, mis õitsevad eelmise aasta võrsel, talvekangaga sisse mässida. «Sel juhul ei võta külm õiealgeid ära ja need õitsevad rikkalikumalt.»

Tänavu on taimede talvitumistingimused Tiit Juhani hinnangul eelmiste aastate omadega võrreldes paremad.

«Enne suuremate külmade saabumist jõudis maapind korralikult külmuda,» põhjendab ta ning lisab: «Külmumine pidurdab muu hulgas kahjurite talvitumist ja levikut.»

Taimede tundlikkus sõltub Juhani sõnul paljuski ka sellest, kas nad on küllalt väetist saanud. «Need taimed, kellele sügisel palju lämmastikku anti ja kes sügisväetisest ilma jäid, külmuvad ikka ära.»