/nginx/o/2008/10/22/85571t1h2467.jpg)
Suure-Jaani vallas Kootsi külas toimetab üks vahva pere, kelle talu õue on kerkinud kilest hooneid igale maitsele.
Kroonilohu peremees püstitab kilest maju
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
22. oktoober 2008, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellesse Kroonilohu tallu jõudes leiame 69-aastase peremehe Kalju Siili koos poja Silveriga askeldamas tulevase saekaatri kohal.
«Mul saab lähiaastatel palju metsa raieküpseks. Otsustasin, et ei müü seda niisama, vaid teen puidust laudu, pinke, varikatuseid ja muid robustses stiilis asju maakodudesse,» selgitab peremees.
Saekaatri seinad tulevad kilest, sest see on Kalju Siili sõnul kõige kergem ja odavam viis ehitada, pealegi on ta harjunud kilehooneid tegema. Kroonilohus on juba kilest saun, kontorihoone ning varjualune pidutsemiseks. Kõige uhkemad on talus aga suured kilemajad, kus on juba aastaid tomateid ja kurke kasvatatud.
Aed aitab mõnusamalt ära elada
Kalju Siil ütleb, et Kroonilohul toimetab kolm pensionäri. «Meie naisega saame pensioni vanuse tõttu. Poeg Silver saab aga invaliidsusraha: tal on kõrvade vahel puue. Keerulisemate tegemistega ta üksi toime ei tule, aga töömees on ta kõva.»
Just Silver on isa jutu järgi see, kes kasvuhoonetes suviti peaaegu iga päev mitu tundi kastab.
«Tahame natuke laiemalt elada, kui pension võimaldab. Sõidame oma autologuga ja ostame lauale ikka seda, mida silm igatseb,» toob mees välja põhjuse, miks pere aiandusega tegeleb.
Kurgi ja tomati all on perel 1200 ruutmeetrit ja põhiosa saagist rändab Kroonilohu talu müügiputkasse Suure-Jaani Konsumi õuel.
«Seal pakume ka sõpradelt saadud kartulit ja muid aiasaadusi, näiteks mett. Need kurgid-tomatid, mis seal müümata jäävad, lähevad aga kaubaks Viljandi turul. Müügipunkt on avatud soojal ajal, sügisel ainult ilusa ilmaga,» kõneleb aednik.
Kurgi juured tahavad sooja
Nüüdseks on suur kurkide kasvuhoone juba tühi. Musti vagusid näidates nendib peremees, et seal on maa-alune küte, sest kurgi juurestik vajab palju sooja. Sealsamas hakkavad silma katlamürakas ja torustik.
«Selle katla ostsin kunagi Sindist oma naabrimehelt, kes mõtles minu eeskujul aednikuks hakata, aga kel ei tulnud sellest suurt midagi välja. Ta oli rohkem säärane hurraa-mees ja tüdines ruttu,» räägib Kalju Siil.
Aiandusega on ta tegelnud peaaegu pool sajandit.
«Vahepeal elasin Pärnumaal ning ehitasin lillede kasvatamise tulust Sinti maja. Ostsin auto ning käisin matkamas Krimmis ja mujalgi,» jutustab ta ning lisab: «Kõige rohkem tulu andsid levkoid.»
1991. aastal naasis pere Viljandimaale.
«Sain Kootsil tagasi vanaisa talu ning kuigi Sindis oli mul hoopis uhkem elamine, otsustasin siia metsade vahele tulla, et tervist kosutada — mul on lapsest saadik nõrgad kopsud olnud, Vene ajal olin 13 aastat järjest Krimmis sanatooriumis,» põhjendab Kalju Siil elukohavahetust.
Kurkide keskel kasvatab ta arbuuse ja meloneid, nii et kui külalised tulevad, saab neile alati midagi kaasa anda.