Killuke jõuluimet

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Auto peatub jõulueelses linnasaginas Viljandi Lossi tänava kaupluste vaateakende ees. Otsime silmadega märki, kus tohib seda parkida. Veel hetk ning leitud on vajalikud kotid, sussid ja jakid ning keerdtrepp viib meid väikeste laste ootusi täis maailma.


Uksel tervitavad meid lahked päkapikud, kes kord pikutavad, kord näpistavad sõbralikult, siis jälle märkavad tähelepanelikult eksinud silmapaari või paluvat pilku. Tunne, mis meid valdab, on jõulurohkelt soe.

Saal täitub vaikselt nii väikeste kui suuremate lastega. Oleme üheskoos leidnud, et parim kink oma lapsele on olla üks päev koos temaga. Nii on saalis istujaid kokku 70 - toredad Lindi kaluriküla noored ja vanad, väikesed ja suured, kõik seotud armsa mereäärse Lindi lasteaia-algkooliga. Vanemad pole pidanud paljuks võtta ette reis koos oma pere suurte ja väikestega, kellest pisemad on näinud ilmavalgust alles paar kuud.

Saal hämardub, eesriie avaneb - kohe nagu päris teatris. Kõlab tunnusmuusika, mis paneb unustama muu maailma, selle, mis jääb nende seinte taha. Suurtest saavad väikesed ja laste suul on naer.

Etendus haarab vägisi endasse. Märkamatult on saalis viibijad saanud osaks sellest. Igal lapsel on oma roll. Emmed ja issid tunnevad rõõmu just neile mõeldud naljadest.

Ja ootamatult on etendus läbi saanud. Aeg on möödunud lennates. Päkapikud on taas ellu ärganud ning rõõmuhõisete ja üleskutsete saatel läheme kõik koos jalga keerutama.
Tantsusamme saadab vaikne ja peaaegu märkamatu ootusärevus iga lapse hinges: millal ta juba tuleb?

«Kas siin on Lindi lasteaia lapsed?» kõlab jõuluvana madal, kuid väga sõbralik hääl.

Eks igaüks meist otsi jõuluajas oma miskit. Midagi, mis paitaks hinge ja teeks seest soojaks. Raske on panna sõnadesse nii laste kui emmede ja isside rahulolevaid pilke ning väsinud pisipõnne, kes isside õla najal tukuvad. See on märk, et kõik, mis nähtud ja kogetud, on olnud ainult üks suur saamise ja jagamise rõõm. Ja meie leidsime selle Viljandi nukuteatrist.

Aitäh selle jõuluime eest, mis rikastas meie järeltulijate lapsepõlve paljudeks aastateks.

Lindi lasteaia-algkooli pere soovib Viljandi nukuteatrile kena aasta lõppu ja rohkeid õnnelikke silmapaare.

Kaire Narva
ja Pärnumaa Lindi lasteaia-algkooli pere

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles