Maavalitsus ei kavatse esialgu bussiliine kärpima asuda

Kuigi riigi toetus ühistranspordi korraldamiseks võib tuleval aastal väheneda, ei plaani Viljandi maavalitsus busside sõidugraafikut muuta. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kuigi riik bussisõidu korraldamiseks antavat toetust ilmselt vähendab ja parajasti käib Viljandis sõitjate loendamine, ei tähenda see, et maavalitsus hakkaks liinikilomeetreid kärpima.

Ülemöödunud nädalal kirjutas «Maaleht», et maanteeametist maavalitsustele saadetud tuleva aasta eelarveprognoos näeb ette bussitranspordile mõeldud riigi dotatsiooni vähendamist 3,5 protsenti. Võru maavalitsuse transpordi peaspetsialist Rein Rusch hindas, et kütuse ja palgakulude kasvu arvestades jääks raha puudu 8 protsenti.

«See tähendab, et aastas peaks üheks kuuks kõik liinid kinni panema, et rahaga välja tulla,» tõi Rusch võrdluse.

Praegu võib Viljandi linnaliinibussides märgata kontrolöre, kes piletit näha ei küsi, sest nad tegelevad sõitjate loendamisega. Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Kortsu sõnul tehakse seda igal aastal, et koguda värskeid ja tõeseid andmeid liinide kasutamise kohta.

«Kahjuks on praegu seis selline, et sugugi kõik bussiga sõitjad ei osta piletit,» nentis ta. Kortsu ütlemist mööda korraldatakse tänavu sügisel veel teine, märksa põhjalikum seire.

Viljandimaa bussiliikluse võimaliku hõrendamise kohta ütles Korts, et kuna riigi toetuse kohta pole lõplikku otsust veel langetatud, ei plaani maavalitsus praegu liinikilomet­raaži kärpida.

Siiski on mõeldud, mida ette võtta, kui riigi toetus peaks tõepoolest kahanema. «Siis on võimalik omavalitsustega läbirääkimisi pidada ja lisarahastamise võimalusi leida,» lausus arengu- ja planeeringuosakonna juhataja.

Kaalukausil on olnud ka hindade tõstmine, kuid seda üksnes üksikpiletite puhul, et kohalikel inimestel, kes saavad pileti ette ära osta, sõit ei kallineks.

Eelostetud piletite osa suurenemine oleks Kortsu hinnangul igati tervitatav. «Praegu ostetakse ligi 50 protsenti kõigist piletitest bussist. See pole hea, sest nende müümiseks kulub aega ja nii on raskem graafikust kinni pidada,» selgitas ta.

Viljandimaal pakub sõitjateveo teenust Atko Transi tütarfirma MTG. Atko Transi juhatuse esimees Margo Tomingas ei näe üksikpiletite kallinemises midagi halba. «Piletisüsteem peaks minu arvates olema üles ehitatud nii, et eelistatud on püsikliendid,» lausus ta.

Tomingase meelest võiks dotatsiooni vähenemise katta, jagades saastekvootide müügist saadud rahaga ostetud 110 uut bussi nendesse piirkondadesse, kus toetuse vähenemise tõttu liin kaoks.

«Bussi soetamisse tehtav investeering on teenuse pakkujale märkimisväärne kulutus,» põhjendas Tomingas, kuid tunnistas, et ei oska öelda, kas see korvaks puudujäägi täies ulatuses.

Mullu sõlmitud lepingu järgi tuleneb  bussiveo teenuse pakkujale makstav tasu koefitsiendist, mis sõltub muu hulgas kütusele ja palkadele minevate kulutuste kasvust. Viieaastase lepingu lisaklausel ütleb, et liinikilomeetri hinna tõstmist ei saa küsida esimese aasta jooksul. 365 päeva sai aga mööda 1. juulil ning Atko Trans võib seega esitada avalduse makstava tasu suurendamiseks.

Margo Tomingas ütles, et tal pole parajasti ülevaadet, kas Viljandimaal on veoteenuse omahind vahepeal kasvanud. Kui see nii on, käitub Atko Trans lepingu järgi ning esitab avalduse.