/nginx/o/2011/04/11/555972t1h3d38.jpg)
Võrtsjärve ümbruses on taas märgatud suuri haneparvi, kes päevi põldudel veetes maaharijatele palju peavalu põhjustavad.
Haneparved kimbutavad järveäärseid põllumehi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu pole linde veel nii palju kui tunamullu, mil tuhandelised parved tegid rekordilise rände. Tarvastu vallas tegutseva osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurga sõnul on tema põldudel praegu parves nii paarsada hane, kes end inimestest kuigivõrd segada ei lase.
Hirmutamisele ei reageeri
«Oleme autodega mööda põldu sõitnud ja signaalitanud,» rääkis Kalev Nurk. «Nad lendavad ehk korraks minema, aga tulevad varsti jälle tagasi ja päris ära ei lähe.»
Tema sõnul haned esialgu ainult ööbisid põldudel, kuid on pikapeale seal tegutsema asunud. See tähendab seda, et linnud söövad tärganud orast hõredamaks. Enamik otsib süüa siiski rohumaalt, eriti veesilmade lähedusest.
Nurk nentis, et Võrtsjärve-äärsed põllumehed on hanede kui igakevadiste külalistega juba harjunud ja midagi suurt nende vastu ette võtta ei oska. Lisaks autodele on proovitud linde peletada hernehirmutistega, kuid haned harjuvat ka nendega.
«Iseenda südametunnistuse rahustamiseks võid ju ühe hernehirmutise püsti panna, aga nii päeva või kahe pärast on nad sellega juba tutvunud ega pelga enam,» teadis Nurk.
Tema loodab lindude peletamises abi reinuvaderitelt, kuid selleks et sealt kandi rohkearvuline rebasekoloonia tiivulistele ligi pääseks, peab suurem vesi alanema. Siis hirmutavad rebased haned jälle inimeste ligi ja ring kordub. Kalev Nurga hinnangul on praegu põldudel luusivad linnud kõigest luurajad ja suuremad parved alles tulevad.
Tali oli kurjem
Kolga-Jaani valla Eeriksaare talu maadele pole haneparved tänavu veel jõudnud, kuid eelmistel aastatel on neid seal ikka olnud. Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu ei soovinud arve nimetada, kuid nentis, et hanesid on tavaliselt üsna palju. Praegu ujuvad põldudele tekkinud sulaveelompides hoopis luiged, kuid nemad liiguvad Laansalu sõnul pigem paarikaupa kui suures parves ja tüli ei tekita.
Laansalu leidis, et iga-aastastest rändlindudest suuremat rüüstetööd tegi sel korral hoopis lumerohkus. «Tühja neist hanedest! Siin oli suhteliselt paks lumi ja tundub, et vili ei ole kõige paremini talvitunud,» lausus Laansalu. Tema hinnangul võib juhtuda sedagi, et Eeriksaarel tuleb osa vilja ümber külvata.
Haned peavad Võrtsjärve ääres vaid rändepausi ja suunduvad tavaliselt mais edasi pesitsuspaikadesse põhjas Valge mere ääres. Harilikult peatub aprillist maini Eestis 60 000 — 70 000 hane ning peamised läbirändeliigid on raba- ja suurlauk-hani.