Linna ainsas ujulas treenijale ruumi jätkub

Pärast Leviehitusega sõlmitud lepingu nurjumist on linnavalitsus uue ujula ehitamist küll arutanud, kuid pole tegudeni jõudnud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi sügis on Viljandi ainsas ujulas kõige rahvarohkem aeg, ruumist seal enamasti puudu ei tule ning seepärast leiavad püsi­kliendid, et linnal pole rohkem basseine tarvis.

Enne valimisi rääkis suurem osa Viljandi poliitikuid võimalusest ja vajadusest ehitada linna uus ujula või veekeskus. Nüüd, poolteist kuud pärast valimisi, otsustasin minna uurima, kui palju inimesi kasutab Jakobsoni gümnaasiumi nelja rajaga basseini.

Segadus aegadega

Kohe alustuseks põrkasin kokku takistusega: mul polnud sugugi kerge hankida infot selle kohta, millal tavaline linnakodanik üldse 28-kraadisesse vette pääseb. Mul õnnestus küll leida linna kodulehelt üles koht, kus olid ujula avamiskellaajad kirjas, ent nagu kinnitas selle sportimiskoha juhataja Reet Jüris, on need seal valed. Erilist abi pole ka ujula uksele kinnitatud sildist, sest sealsedki ajad ei vasta tegelikkusele.

Ainus koht, kust tõest infot võib leida, on Jakobsoni kooli interneti kodulehekülg. Paraku pole ka sellest alati tolku, sest laupäeviti ja tööpäeva õhtutel hea õnne peale ujuma minnes võib juhtuda, et bassein on reserveeritud, näiteks vesivõimlejatele või mõne ettevõtte töötajatele.

Seetõttu soovitaski Reet Jüris ujulasse ette helistada ja järele pärida, kas vette pääseb.

Varahommik, nädalalõpp ja tööpäeva õhtu

Mina valisin esimeseks ujumisajaks varahommiku. Nimelt on Jakobsoni kool linlastele vastu tulles otsustanud, et igal tööpäeval alates kella poole seitsmest on ujula avatud kõigile soovijatele.

Tuleb tunnistada, et kell kuus ärgata ja kohe algavale treeningule mõelda oli üpris jube. Seda suurem oli üllatus, et neljakümne minuti pärast oli vees juba kaheksa inimest — seitse meest ja üks naine. Pilk administraatori päevikusse andis tunnistust sellest, et enam-vähem nii palju rahvast ongi seal tööpäeviti tavaline.

Kaheksa ujujat tähendab, et ühele 25 meetri pikkusele rajale peab end mahutama kaks inimest. See on täiesti paras hulk, sest annab võimaluse aeg-ajalt raja ühes otsas puhata, ilma et seal kedagi segaks. Samuti pole sugugi keeruline vastutulijast mööduda.

Selgus, et suurem osa hommikusi ujujaid on keskealised või veidi vanemad mehed. Neist omakorda enamik on järjepidevad treenijad, kes üritavad kaks-kolm korda nädalas basseinis käia.

Teist korda hüppasin Jakobsoni kooli ujulas vette pühapäeval kell pool üks. Sel hetkel oli basseinis peale minu veel kolm inimest. Mõne aja pärast jäin sinna viieks-kuueks minutiks lausa üksi. Ujuja seisukohast oli see muidugi suurepärane, samas tuleb tõdeda, et asutusele on ju tähtis piletitulu teenida.

Varsti tuli rahvast juurde ning kui seni olin ujulas näinud vaid inimesi, kes kühveldavad, pea vees, ühest basseini otsast teise, siis nüüd hakkas esimesel rajal hullama neli silma järgi 10—12-aastast poissi. Nemad andsid selgelt tunnistust sellest, et Viljandis leidub ka neid, kel oleks vaja veekeskust. Tol pühapäeval mahtusid lapsed basseini küll kenasti ära, aga võib arvata, et kui seal on rohkem rahvast, kipuvad nad treenijaid segama.

Paar päeva hiljem ehk teisipäeval võtsin käigu ujulasse ette õhtul kell kuus. Siis oli vees korraga kõige rohkem rahvast — ehk lausa paarkümmend inimest — ja Reet Jüris ütles kohe, et neljandale rajale minna ei tohi, sest see on reserveeritud.

Esimesel rajal vallatlesid lapsed ja nende vahel püüdsid vaikselt supelda eakamad inimesed. Ülejäänud olid end ära mahutanud teisele ja kolmandale rajale: ühele naised ja teisele mehed.

Alles pisut hiljem taipasin, et rada valiti hoopis selle järgi, kui kiiresti ujuti. Mina sain «meeste rajal» peatselt aru, et jään ülejäänud neljale kogu aeg ette, sest ei suuda nendega ühesugust tempot hoida.

Nagu nentis Reet Jüris, peaks selles basseinis ühele rajale mahtuma kaheksa ujujat ja aeg-ajalt ongi seal korraga 32 inimest, ent tihti seda siiski ei juhtu.

Kuni 300 ujujat päevas

Eeskätt on aga Jakobsoni kooli ujula mõeldud õpilastele. Nemad kasutavad seda tööpäevadel kella kaheksa ja kolme vahel. Seejärel tulevad basseini laste treeningrühmad ning alles siis, kui ka noored sportlased kell pool kuus lõpetavad, pääsevad ujuma ülejäänud linlased.

Seda, kui palju rahvast päevas keskmiselt basseinis käib, pole võimalik täpselt öelda. On päevi, kui ujujaid on üle 300, aga ka sääraseid, mil veemõnu naudib vähem kui 200 inimest.

Raamatupidaja väitel kulub ujula tööshoidmiseks aastas 1,5 miljonit krooni. Kolmandiku sellest rahast toovad kliendid, ülejäänu maksab linn. Odavaim pääse on 35 krooni maksev täiskasvanu ühe korra pilet, osta saab aga ka 150-kroonise viie korra pileti.

Uus bassein — kas raiskamine või vajadus?

Kui rääkisin Viljandi basseini regulaarsete kasutajatega, leidis seitsmest vaid üks, et linna oleks tarvis ka teist ujulat. Ülejäänud pidasid seda kas raiskamiseks või nentisid, et neile poleks teist basseini vaja.

«Kui ujula ehitaks eraettevõtja ja linn ostaks seal vaid lastele ujumisaegu, võiks sellele mõelda. Kui aga selle ehitaks linn, oleks see raiskamine,» kõlas ühe inimese mõte.

Enamik küsitletuid tõdes, et sügisel on bassein aeg-ajalt küll rahvast täis, kuid juba jõulude ajal jääb ujujaid vähemaks ja kevadel haigutab seal tühjus. Ühe mehe sõnul võib aprillis-mais tööpäeva õhtuti basseinis uhkes üksinduses ujuda.

Reet Jürise jutu järgi väheneb lumise talve korral ujujate hulk märgatavalt juba jaanuaris. «Kui lund maas pole, siis ujutakse rohkem,» möönis ta.

Uuel veekeskusel näeksid Jakobsoni kooli ujula kasutajad mõtet eeskätt siis, kui see pakuks klientidele ka muud meelelahutust. Kui praegu saab Viljandis vaid treenida ja ühes saunas käia, siis uuest kohast loodavad nad palju enamat. Linnajuhtide väljapakutud mõtet keskusest, kus oleksid ujumisbassein, väike meelelahutuse ja lastebassein, mõni saun ja üks liutoru, nimetasid nad liiga tagasihoidlikuks, et see kliente ligi meelitaks.

Mõistlikuks ei pidanud nad ka Rakvere varianti, kus on küll meelelahutust ja ka väga esinduslik saunakeskus, aga kuhu ujujad pääsevad pärast tööpäeva vaid 150-kroonise piletiga.

«Sellise hinna eest ujuma küll ei läheks,» leidsid Viljandis 30—35-kroonise piletiga harjunud.

Reet Jüris avaldas samuti veendumust, et viljandlased mahuvad praegu ka ühte ujulasse. «Selle aasta käive näitab, et ujujaid on mullusega võrreldes vähemaks jäänud.»

Ühtegi sellist aega, mil inimesi on basseinis kindlasti vähe, Jüris aga välja pakkuda ei osanud. «On täiesti võimalik, et see aeg, kui ühel nädalal on vaid üksikud ujujad, kujuneb järgmisel nädalal ülipopulaar­seks ja vastupidi.»