Naabrid tulevad linnale appi laululava ehitama

Arhitektuurivõistlusel valiti välja töö, mille järgi hakatakse vana lauluväljakut uueks ehitama. Valmis peaks see saama järgmisel aastal. Foto: Osaühing Kadarik Tüür Arhitektid

Viljandi linnajuhid mõistsid juba enne ehitaja otsingute algust, et uue laululava rajamiseks jääb raha vajaka, ning veensid kogu ülejäänud maakonda endale appi tulema.

Viljandimaa valdade ja linnade juhid asusidki eelmisel nädalal seisukohale, et linna tuleks lauluväljaku loomisel abistada ning kahe aasta jooksul võiksid kõik ülejäänud maakonna omavalitsused anda Viljandile 150 000 eurot. Kunagi varem pole vallad ja linnad sel moel midagi ehitanud ning naabritele on rahaabi antud vaid õnnetuste likvideerimiseks.

Linn jääks üksi hätta

Viljandi on järgmisel aastal lauluväljaku rajamiseks kavandanud 1,4 miljonit eurot. Sellest 1,2 miljonit tuleks euroabina ning 212 000 peab linn leidma oma eelarvest. Viljandi linnapea Loit Kivistiku hinnangul on juba praegu ette näha, et sellest summast ei piisa.

«Peame leidma lisaraha ja sellepärast ka omavalitsuse liidu vanematekogu ette läksin,» selgitas ta. Abi küsima innustas linnajuhte arusaam, et lauluväljak pole tähtis ehitis ainult linnale, vaid kogu maakonnale.

Omavalitsuse liidu juht, Paistu vallavanem Ene Saar ütles, et vallavanemate ja volikogu juhtide seisukohta ei saa võtta veel abiandmise otsusena. «Iga volikogu peab raha andmise iseseisvalt otsustama,» sõnas ta.

Ametlikult teeb iga vald ja linn Viljandi lauluväljaku abistamise otsuse alles uuel aastal, kui kinnitatakse aastaeelarve. Põhimõtteline seisukoht võetakse vastu aga juba praegu, kui omavalitsused kinnitavad järgmiste aastate eelarvestrateegiat.

Nii näiteks otsustas Viljandist kõige kaugemal asuva Kõo valla volikogu eelmisel neljapäeval, et annab järgmisel ja ülejärgmisel aastal linnale pisut üle 2600 euro ehk kokku ligi 5300 eurot.

Volikogud kogunevad

«Kõik suhtusid sellesse mõttesse väga mõistlikult,» ütles Kõo vallavanem Tarmo Riisk. «Meil on ka endal koorid, kes lauluväljakut kasutama hakkavad.»

Riisk leidis, et maakonna omavalitsuste liit võiks keskust aidata, sest linn maksab suurema osa liidu ülalpidamisest. «Samal ajal on linnal seda liitu kõige vähem vaja,» sõnas ta.

Kõige suurema summa, kahe aasta jooksul rohkem kui 26 000 eurot, peaks kokkuleppe kohaselt andma Suure-Jaani vald. Neljapäeval oli see teema arutusel ka maakonna suurima valla volikogus ning seal leiti, et enne otsustamist tuleks ära kuulata Viljandi linnapea selgitused.

«Proovisin volikogus rääkida, et see on ikka maakonna ühine teema,» vahendas vallavanem Tõnu Aavasalu ja avaldas usku, et tõenäoliselt leitakse rahastamises lahendus.

Aavasalu ütlemist mööda oleks Suure-Jaanile rohkem sobinud, kui maakonna abi oleks olnud kokkulepitust kolmandiku võrra väiksem. Panuse suurust arvestades peab Suure-Jaani vallajuhi sõnul lähtuma sellest, et ka enda laululava tuleb korras hoida. «Kindlasti tuleb ühiselt maakonna olulisi ehitusi arendada, aga meile on tähtis, et järgmise viie aasta jooksul neid rohkem ei tuleks,» lisas ta.

Viljandi lauluväljaku ehituseks on korraldatud arhitektuurivõistlus ning parim projekt välja valitud. Aasta lõpuks peab linn leidma ehitaja, sest vastasel juhul võib ta lubatud eurotoetusest ilma jääda.

SUMMA

Omavalitsuste liidu vanematekogus tehtud otsuse järgi peaksid maakonna vallad ja linnad andma Viljandile 150 000 eurot. Raha tuleks maksta kahe aasta jooksul.

Abja    11 044

Halliste    7374

Karksi    16 790

Kolga-Jaani    6966

Kõo    5246

Kõpu    3300

Mõisaküla    4156

Paistu    6852

Pärsti    16 040

Saarepeedi    5660

Suure-Jaani    26 064

Tarvastu    17 440

Viiratsi    16 308

Võhma    6760

Allikas: Viljandi omavalitsuste liit