Kevad pole seni eluasemeturul suurt tärkamist vallandanud

Kinnisvara. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui üldlevinud arvamuse järgi paneb kevad eluasemeturul elu jõudsalt kihama, siis Viljandimaal pole esialgu ostu-müügitehingute arv eriti kasvanud.

Statistika kinnitab, et märtsis oli Viljandi kinnisvaraturg 12 kuu keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel allkirjastati 19 tehingut, viie võrra rohkem kui veebruaris ja ühe võrra enam kui möödunud aasta märtsis.

Viimaseid kuid on iseloomustanud korterite ruutmeetri keskmise hinna langus. Kui veebruaris oli see 488 eurot, siis märtsis 385 eurot. Kahanemine oli märkimisväärne, 21,2 protsenti. Seejuures möönavad kohalikud kinnisvaravahendajad, et veebruaris läksid kaubaks keskmisest kallimad, uuemate majade korterid, ent see ei muuda olematuks tõika, et ka aasta võrra varasemaga kõrvutades oli langus 7,3 protsenti.

Püüdes muutustele põhjendust leida, rõhutasid nii Arco Vara kui Uus Maa kinnisvarabüroo juhid, et Viljandimaa turg on väike ja seetõttu pole siinse statistika põhjal võimalik põhjapanevaid järeldusi teha. Protsent muutuvat märkimisväärselt juba siis, kui omanikku vahetab üks kallimat sorti objekt.

Kõik sõltub materjalist

«Kõik sõltub liikvel olevast materjalist. Näiteks oli meil tänavu üllatuslikult jaanuar superkuu. Kui portfelli satub korraga palju häid asju, on ka müüginumbrid kopsakad,» selgitas Arco Vara Viljandimaa piirkonna juht Aime Opermann.

Et rasked ajad on majanduses püsinud pikka aega, loodavad paljud ostjad endiselt leida madala hinnaga head korterit. Niisugustel lootustel polevat paraku enam ammu alust, sest kriisi raputustest tingitud sundmüügid on jäänud paari aasta tagusesse minevikku ning nüüd pakutakse talutava hinnaga eeskätt selliseid eluasemeid, mis vajavad vähemalt iluravi.

Palju küsitakse Opermanni jutu järgi vahetusvariante, kuid kogemused on näidanud, et nendeni jõutakse haruharva. Küttehinna pideva kasvu tõttu on aina populaarsemaks muutunud ahiküttega korterid. Samal põhjusel on ka keskküttega korteritest nõutavaimad just väikesed, ühe- ja kahetoalised. Polegi siis imeks panna, kui enam-vähem ühesuguses seisukorras oleva kahe- ja neljatoalise eluaseme hind jääb tihtilugu ühte suurusjärku.

Päris uusi kortereid liigub praegu käest kätte vähe, sest huviliste arvates on need enamasti mitmekordselt ülehinnatud. Sama kinnitavad ka kinnisvaravahendajad, tuues näiteks Arkaadia aia naabruses Väike-Turu tänaval hiljuti valminud korterid, mille väljareklaamitud ruutmeetrihind on praegu 1449 eurot. Viljandi kohta öeldakse seda olevat kosmiliselt palju.

Pakkumiste hulk on jäänud laias laastus samale tasemele mis talvekuudel. Veidi rohkem pidavat olema tunda müüjate aktiivsuse kasvu, mis lubab loota, et suve alguseks laieneb mõnevõrra ka valik. Praegu on kõige enam müügis kahe- ja kolmetoalisi kortereid, neile järgnevad ühetoalised ning kõige vähem on neljatoalisi. Viljandis ja selle ümbruses on kokku müüa ligi 180 korterit ja 80 maja.

Uus Maa Viljandi büroo juhataja Reet Raudsepa arvates on igakevadise kinnisvarabuumi jutt müüt. «Võime öelda, et juuli, august ja september on tavapärasest kehvemad kuud, kuid muul ajal toimib korterite turg enam-vähem ühtviisi,» ütles ta. Küll aga on tema sõnul kevaditi loogiline maamajade ja suvilate ostu ja müügi hoogustumine.

«Inimesed hakkavad nüüd mõtlema, kus saaks suve veeta või näpud mulda pista. Nad igatsevad ilusat maastikku, metsatukka ja veesilma, kuid soovitavalt linna lähedal,» iseloomustas ta klientide soove.

Tunda on väikest elavnemist

Et aprilli kohta käivaid arve pole veel jõutud kokku lüüa, tuleb selle kuu arengusuundi analüüsides põhineda eeskätt vahendajate sisetundele. See räägib mõningasest elavnemisest.

«Ka tõik, et inimesed küsivad ja uurivad rohkem, on meile tähtis märk. Ühtlasi paistab, et end on liigutama hakanud need, kes kartsid kriisi ajal saada liiga madalat hinda. Nii mõnigi on hakanud mõtlema, et võib-olla siiski on just nüüd kõige õigem aeg maja või korter müüki panna,» selgitas Raudsepp.

HINNAD

Talutavas seisukorras tüüpkorterite keskmised hinnad:
• ühetoalised 14 000 — 16 000 eurot
• kahetoalised 20 000 — 25 000 eurot
• kolmetoalised 25 000 — 30 000 eurot
• neljatoalised 25 000 — 30 000 eurot
• Elamiskõlblike, kuid pisut remonti vajavate linnamajade keskmine hinnatase jääb praegu 60 000 euro kanti.
Allikad: kinnisvarabürood Uus Maa ja Arco Vara

SELGITUSED

Reet Raudsepp,
Uus Maa Viljandi büroo juhataja

Sisetunne ütleb, et aktiivsemaks on muutunud nii ostjad kui müüjad, eriti müüjad: vara pakutakse rohkem välja. Ka hinna poolest on hakatud teineteisele lähenema, ehkki käärid pole kadunud. Eks mõni looda ikka heale õnnele, küsides oma korteri või maja eest põhjendamatult suurt summat.

Aime Opermann,
Arco Vara Viljandimaa piirkonna juhataja

Tehingute arvu hüppelist kasvu meile statistikast kahjuks vastu ei vaata, aga võrreldes veebruari ja märtsiga on elavnemist siiski märgata. Palju on hakatud küsima kahetoalisi kortereid. Nii mõnigi on öelnud, et Viljandimaal on nende valik ootamatult kesine. Tuleb tunnistada, et see on tõepoolest nii.