Puudega majaelanike kodu avati puudega

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karula kodus on pered sees elanud juba kuu aega, eile oli soolaleivapidu.
Karula kodus on pered sees elanud juba kuu aega, eile oli soolaleivapidu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mõtteis terendamas kaunis viljapuuaed, oli eile Karula peremaja avamisele kutsutud rahvas kingituseks kaasa võtnud istikuid.

Psüühikahäiretega inimeste heaks valmis Saarepeedi vallas Karulas kaks peremaja ning veel kaks maja teeb juulis uksed lahti Viljandis.

Täiskasvanutele mõeldud peremajad on osa psüühiliste erivajadustega inimestele kavandatud erihooldekodude reorganiseerimise projektist, mida viib ellu sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsev aktsiaselts Hoolekandeteenused.

Hoolekandeteenuste infojuht Kadri Lehenurm ütles, et Karula kodus elavad liitpuudega inimesed, kes vajavad ööpäevaringset erihooldust. Neil on peale vaimuvea sageli füüsiline puue. Viljandis Näituse kodu kahes majas hakkavad elama vaimupuudega täiskasvanud, kes samuti vajavad erihooldust nii päeval kui ööl.

«Karulasse ja Viljandisse lähevad elama seni üle Eesti laiali asunud viljandimaalased ning teised kliendid, kes avaldasid soovi elada just Viljandimaal, sest on selle paigaga seotud olnud,» rääkis Lehenurm.

Rahumeelsed elanikud

Uued perekodud loovad ka uusi töökohti: Karulas saab töö kolmteist ja Viljandis seitse tegevusjuhendajat.

«Tahan rõhutada, et peremajadesse elama asuvad inimesed on rahumeelsed,» lausus Kadri Lehenurm. «Peremajad ei asu kinnisel territooriumil ning elanikud liiguvad ringi neile vajalikes ja olulistes kohtades nii iseseisvalt kui vajaduse korral tegevusjuhendajast saatjatega.»

Igas peremajas elab kuni kümme erivajadusega inimest ning enamikul neist on oma tuba. Ühisteks ettevõtmisteks on kasutada avar elutuba ja kööginurk.

«Peremajas saab elanike ja töötajate vahel tekkida vahetu ja personaalne side, mis mõjutab otseselt elanike rahuolu ja vaimset tervist,» selgitas Lehenurm. Tema ütlemist mööda tehakse nii tavapäraseid majapidamistöid kui teraapiat ning õhtuse aja sisustab igaüks oma hobi või harrastusega.

Koos varasemate hoonetega on Karula kodus seitse peremaja, kus elab 88 psüühilise erivajadusega inimest.

Karula kaks värskelt valminud peremaja läksid maksma 761 000 eurot,  Viljandis nõuab nende hoonete ehitamine 892 000 eurot. Mõlemas kohas on peatöövõtja aktsiaselts Eston Ehitus koos aktsiaseltsiga Nordecon.

Üleriigiline projekt

Kogu Eestis rajab Hoolekandeteenused 11 hoolekandeküla 55 kümnekohalise peremajaga, need valmivad järgmisel aastal. Projekti kogumaksumus on üle 26 miljoni euro. Seda rahastab 85 protsendi ulatuses Euroopa regionaalarengu fond ja ülejäänud osa annab Eesti riik.

Kadri Lehenurm lisas, et Hoolekandeteenused on Eesti suurim erivajadustega inimestele abi pakkuja. Praegu osutab ettevõte 20 erihooldekodus ja ühes eakatekodus teenust ligikaudu 2400 inimesele.

Viljandis Näituse väljakuna tuntud platsil tegi tänavu märtsis uksed lahti kaks peremaja, kuid need on mõeldud lastele, kel pole vanemaid või kelle vanemad ei saa oma ülesannetega hakkama. Sama eesmärgiga kerkis kaks maja ka Saarepeedi valda Väikemõisa.

Nende viimati mainitud nelja maja rajamist juhtis sotsiaalministeerium ning seda rahastati Eesti ja Šveitsi riigi koostööprogammist. Ehitus nõudis 1,7 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles