/nginx/o/2021/03/05/13664288t1h88e9.jpg)
Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla ütles, et märtsi alguseks oli ravimiametil teada 25 juhtumit, mil inimese tervis on pärast koroonaviiruse vaktsiini saamist tugevalt halvenenud.
«Siiski ei ole seos vaktsiiniga kõigil juhtudel kindel,» toonitas ta. «Kõik need inimesed vajasid arstiabi ning said seejärel terveks või on paranemas.»
Raskete kõrvaltoimete üldarvu avaldas ravimiamet 1. märtsil ning uuendab seda infot kord nädalas esmaspäeviti ja avaldab ka oma kodulehel.
«Need 25 juhtumit moodustavad 0,02 protsenti veebruari lõpuni tehtud vaktsiinidoosidest ning on seega väike arv,» lausus Uusküla. «Pealegi, nagu ütlesin, on kõik inimesed juba paranenud või paranemas. Püsivaid kahjustusi pole tekkinud.»
Ravimiameti andmeil tekkis tugev allergiline reaktsioon seitsmel inimesel. Kaks inimest nakatus pärast teist vaktsiiniannust koroonaviirusega. Kolmel inimesel tuli peale iiveldus ja nad oksendasid. Samuti on arstiabi vajanud või lühikest aega haiglas viibinud vaktsineeritud inimesed südame rütmihäirete, minestuse järel kukkumise ja kõrge palaviku tõttu. Lisaks on tekkinud stressireaktsioone ja neuroloogilisi kõrvaltoimeid.
Uusküla nentis, et praegu ei ole nende veerandaja inimese hulka arvatud 31-aastast päästetöötajat, kel tekkis pärast vaktsineerimist peavalu ja palavik ning kes kümme päeva hiljem vajas haiglaravi. Kaks nädalat pärast AstraZeneca kaitsesüsti päästetöötaja suri. Ravimiametis on selgitamisel, kas ja milline seos on mehe surmal vaktsiiniga.
Uusküla ütles, et rasketest kõrvaltoimetest 80 protsenti on andnud Pfizeri ja BioNTechi vaktsiin Comirnaty, mis on eeskätt põhjustanud allergilisi ja stressireaktsioone. Ülejäänud 20 protsenti juhtumitest on tulnud pärast AstraZeneca vaktsiini manustamist. Enamik ehk 88 protsenti raskeid kõrvaltoimeid kogenud inimesi on olnud nooremad kui 70-aastased.
Vaktsineerimise ja ka ravimite raskeks kõrvaltoimeks peab ravimiamet Uusküla sõnul seda, kui see on põhjustanud surmajuhtumi, manustamine on tekitanud eluohtlikke reaktsioone, püsivaid tervisehäireid ja kõrvaltoimed, töövõimetust, inimene on vajanud haiglaravi või on tekkinud väärarenguid.
«Lisaks hindame olukorra raskeks juhtumipõhiselt, kui näiteks inimene on vajanud erakorralist ravi, kuid mitte hospitaliseerimist,» lisas Uusküla. «Või neuroloogilised kõrvaltoimed on muutunud kestvaks. Samuti peetakse raskeks reaktsiooniks vaktsiini ebaefektiivsust – haigestumist sümptomaatiliselt pärast täieliku vaktsinatsioonikuuri läbimist.»