Mulgimaa talunik kaitses kirsse, kastes neid öö otsa

Ristimäe talus elav Enn Mikaadu pani neljapäeva öösel õitsva kirsipuu kaitseks vihmutid tööle. Foto: Enn Mikaadu

Läti piiri lähedal Ristimäe talus elav Enn Mikaadu kuulis paar päeva tagasi telerist aiandusteadlase õpetust, et kevadöiste külmakraadide eest tasub õitsvaid viljapuid kaitsta kastmise või suitsuga. Nii seadis ta neljapäeva õhtul vihmutid valmis ja jäi ootama.

Kella nelja ajal öösel näitas Mikaadu termomeeter –1,9 kraadi ja lagedamad kohad olid härmatisega kaetud. "Kirss oli just selle koha peal. Ploomipuule olin ka kastmissüsteemi valmis panna, aga selle koha peal oli soojem. Panin ainult kirsile vihmutuse tööle. Tundub, et aitas. Tõmbas kõik õied jäässe, ilmselt hoidis nende kahjustamise ära," rääkis talunik. "Mullu võttis külm kirsiõied ära, tänavu olen hoolsam. Olin pool ööd magamata ja passisin, kui temperatuur langes madalale, lükkasin vee peale. Kasutan selleks tiigist võetud soojemat pinnavett."

Eesti maaülikooli alla kuuluva Polli aiandusuuringute keskuse teadur, õunapuude ja pirnide eest vastutav Toivo Univer ütles, et kastmisest on tõepoolest õite säästmiseks kasu: sel juhul ei lange temperatuur nendes –2 kraadist madalamale. Teadur lisas, et suurema tuuleta külmadel öödel on kasu ka suitsust. "On olemas suitsuküünlad, mida kasutavad näiteks viinamarjakasvatajad. Suuremale murelile võib ka peenrakattevaiba peale panna ning suitsu andva küünla puu alla. Sellest kombinatsioonist piisab õites olevate emakate päästmiseks," kõneles ta.