VABA MÕTE ⟩ Ei taha, aga peame

Triin Loide, Sakala arvamustoimetaja Foto: Elmo Riig/Sakala

Planeeritava automaksu ümber käiv trall ning lõputud pressikonverentsid panevad esmapilgul muigama – no kui kaua te lööte neid summasid seal kokku?! Ja ärge ometi muutke kogu aeg reegleid, meediamajade vaesed ja väsinud töötajad ei jaksa enam neid automaksu kalkulaatoreid ümber teha. Kehtestage ära siis ometigi ja hakake raha kokku korjama, minister Mart Võrklaev ei jaksa enam rääkida, et raha on otsas.

Iseenesest tuleb selliseid asju väga pikalt, põhjalikult ja kaalutledes teha. Millised on mõjud? Kellele? Kui palju raha me võime niimoodi saada? Kui suur on tõenäosus, et saame loodetust rohkem? Aga vähem? Summad ei ole küll kunagi minu hinnangul ülemäära suured olnud, aga kaalumist vajab seegi, kas maks ikka on jõukohane. Tulu- ja käibemaksu maksmisest on võimalik teatud määral kõrvale hiilida – ostad kanamune naabrinaise käest ja sularaha eest –, aga üldjoontes on see keeruline. Automaksu mittemaksmine on võrdlemisi lihtne: lihtsalt müüd oma auto maha või lased lammutada ja maha kanda. Seejärel elad edasi ning maksu ei maksa. See tähendab, et riigi tulud kujunevadki loodetust väiksemaks. Muudkui mõtle ja kaalu ja ennusta, mida tarbija teeb ...

Samas on see üks üsna väike asi, mille põhiline keerukus seisneb asjaolus, et autosid ning nende omamise, ostmise ja kasutamise vorme on võrdlemisi palju. Ometigi oleme automaksust varsti juba peaaegu aasta iga päev igalt poolt kuulnud ning selle alla läinud töötunde on peaaegu võimatu kokku arvata. Loodetavasti saame siis ka hea ja läbimõeldud maksu, mis nügib inimesi säästlikumate autode ning ühe auto võimalikult ribadeks sõitmise poole ning mille tulud liiguvad just sinna, kuhu seda kõige enam vaja. Loodetavasti.