Eile tutvustati justiitsministeeriumis 2008. aasta kuritegevuse kokkuvõtet. Sellest selgus, et seadusrikkumiste arv on Eestis kolmandat aastat üldjoontes samal tasemel püsinud. Möödunud aastaga võrreldes on kuritegude koguarv protsendi võrra kasvanud, kuid 2006. aastaga võrreldes kaks protsenti kahanenud. Enam levinud kuritegude nimekirja tipus püsivad endiselt vargus, kehaline väärkohtlemine, joobes juhtimine ning kelmused.
Nagu läinud nädalal Viljandis tutvumisvisiidil käinud uus Lõuna prefekt Tarmo Kohv, avaldas ka justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõunik Jako Salla heameelt selle üle, et edusamme on tehtud liiklushuligaanide ohjeldamises, näiteks on suudetud pidurdada purjus juhte. Selgelt on kahanenud ka liikluses hukkunute arv.
«Sakala» arvates tõestavad eelnimetatud positiivsed märgid seda, et järjekindla tööga on võimalik ka väga keerulisena näivaid ühiskondlikke hädasid tasahilju välja juurida. On ju liikluskultuur üks neid teemasid, millest rääkimist pidasid eri auastmes politseinikud tähtsaks juba kümme aastat tagasi ning nad on suutnud endaga kaasa haarata ka poliitikud ja ajakirjanduse.
Loodetavasti ei osutu mullused arvud statistiliseks anomaaliaks ning äsja alanud aastal ei hakka näitajad uuesti traagilises suunas liikuma. Õigupoolest pole meil ju põhjust ka rõõmupidu pidada, sest liiklusohvrite arvult tuhande elaniku kohta oleme Skandinaavia maadega võrreldes endiselt poole kehvemas seisus.
Teistest kuriteoliikidest rääkides on keskne küsimus see, kui suurt mõju avaldab nende sagedusele ja raskusele majanduslangus.
Vähemalt seni ei saa välja tuua arve, mis seda seost kinnitaks. Näiteks pole varavastaste kuritegude hulk kuude kaupa jaanuarist detsembrini nähtaval määral kasvanud. Paraku tuleb siingi arvesse võtta tõsiasja, et ühiskonnas käivad paljud protsessid pika vinnaga. Nii poleks midagi imestamisväärset selleski, kui praegu majanduses toimuvad tagasilöögid hakkavad mõnes teises valdkonnas tunda andma alles aasta möödudes.