/nginx/o/2009/07/07/203428t1hc076.jpg)
HILJUTI KÄIS meediast läbi uudis, et Tallinna linnavolikogu opositsioon jättis kasutamata võimaluse tagandada linnapea Edgar Savisaar. Üks poliitikavaatleja kostis selle peale, et Reformierakonnal on Keskerakonda vaja võimul püsimiseks ning too omakorda ei saa läbi oravaparteita.
Keskerakond tahab Reformierakonna hädas olijate murede peale vilistava ja ettevõtjaid soosiva poliitika kaudu näidata, et tema on ainus jõud, kes kaitseb lihtrahva huve. Oravad seevastu apelleerivad nendele eestlastele, kes annavad neile kui suuremale poliitilisele jõule hääle ainult seetõttu, et peavad Keskerakonna võimulepääsu Vene-lembuse ja juhikultuse tõttu veel suuremaks ohuks.
Viimastel riigikogu valimistel tagas just see Reformierakonnale uskumatu edu. Mujal Euroopas, näiteks Poolas ja Portugalis said kärpeparteid hävitavalt lüüa. Tõsi küll, oravaparteil on kindel ja tugev toetajaskond, kuid kohti andis juurde «soo»: viimase hetke otsustajad olid kirikuskandaali tõttu Keskerakonda pelgama hakanud.
Tegelikult on Keskerakonnal ka positiivne roll: tema pidev kriitika pole lasknud saabuda vaikival ajastul, mida praegune koalitsioon on püüdnud tasahilju ellu äratada.
Nüüd pakuvad Reformi- ja Keskerakonnale tugevat konkurentsi vahepeal protestimeeleolude najal mõju poolest teiseks kerkinud sotsid, kelle kandepind kasvaks ilmselt veelgi, kui nendega ühineks Vene Erakond Eestis.
Sotsid hakkavad oravaparteile liiga lähedale jõudma ja napsavad keskilt ära venelaste hääli. Edgar Savisaare optimistlik kinnitus, nagu oleks Vene Erakond Eestis nende mõju kahandamiseks liiga väike, on ilmselt katse teha halva mängu juures head nägu.
Viimati sai Keskerakond löögi, kui raha eraldati pealinna lasteaedade asemel Tallinna televisioonile. See sai neile suureks miinuseks: veidi aega hiljem juhtus ühe Tallinna lasteaia mänguplatsil traagiline õnnetus, mis näitas, et linnavalitsus peab prioriteediks pigem propagandat kui kasvavat põlvkonda.
Ansipi valitsuskoalitsiooni saatis valimistel edu ilmselt ka seetõttu, et plusspoolele sai kirjutada kärbete kiuste eduka riigieelarve koostamise ning esimese Balti riigina eurole ülemineku. Esimese edusammu nullib paraku inimeste massiline välismaale siirdumine, kusjuures mitte ainult tööle, vaid pikemaks ajaks või lausa alatiseks.
Mõnda aega tagasi edastas TV3 Soomes elavate inimeste võrdlusi sealse ja siinse elu kohta. Soome kõrgele palgale, headele töötingimustele ja inimlikule suhtumisele töötajatesse pole Eestil ilmselt midagi vastu panna.
EUROALA KRIIS sunnib inimesi kahtlema ka ühisraha positiivsuses: järsku tuleb meil mingil ajal tagasi minna juba paberihundist läbi jooksnud kroonide juurde? Praegune valitsus on üha isepäisem, sest ei hooli enam tegelikest toetajatestki. Seda näitas tööandjatega töötukassa rahastamise üle puhkenud tüli, mis viis ettevõtjad sealsest juhatusest.
Reformierakonna partner Isamaa ja Res Publica Liit heitleb tuure koguva elamislubade skandaaliga, mis toob välja ka kunagise ühinemise pooleli jäämise. Kord neelas parempoolsete ühinedes moodustunud Isamaaliidu rahvuslik-konservatiivne tiib alla Rahvusliku Sõltumatuse Partei, nüüd kipub Res Publica mäluma Isamaaliitu.
Järgmine aasta võib poliitmaastikul endaga kaasa tuua muutusi, sest maailmamajanduse kriis ja lääne demokraatia ummikussejooksmine ei jäta ka Eestile mõju avaldamata.