Lasteabitelefonile helistati aastaga üle 3500 korra
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
15. aprill 2019, 17:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/15/11952727t1h7d27.jpg)
Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 116 111 võttis mullu kogu Eestis vastu üle 3500 kõne. Lisaks telefonile ja e-kirjasuhtlusele on lisandunud veebivestluse võimalus.
«Kuigi lapsena kasvamine ja lapsevanemaks olemine pakub palju rõõmu ja toredaid hetki, võib vahel olla päris raske,» nentis lasteabitelefoni juht Mari-Liis Mänd. «Alati ei pruugi leiduda head turvalist inimest, kellega oma mõtteid jagada. Meie pakumegi võimalust nõu küsida: kuulame ära ja anname soovitusi. Vajadusel oleme vahendajad ja räägime lapse eest koolipersonali, lastekaitsetöötaja või lapsevanemaga.»
Eelmisel aastal pöörduti lasteabisse 6580 korral, neist kõnesid oli 3542, veebivestlusi 2747 ja e-kirju 291. Varasema aastaga võrreldes suurenes veebivestluste arv üle poole.
«Meil on selle üle hea meel, sest veebivestlust kasutavad just lapsed ja noored. See näitab, et suurenenud on laste endi pöördumised,» ütles Mänd.
Nagu ta lisas, on kahjuks suurenenud ka selliste pöördumiste arv, mille kohta edastab lasteabitelefon info lastekaitsetöötajale, politseile või häirekeskusele. Seda on vaja, et tagada lapse ohutus.
Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse juht Eve Liblik rõhutas, et lastekaitseseadus kohustab kõiki, kes märkavad abivajavat last, teatama sellest viivitamatult lasteabitelefonile või omavalitsuse lastekaitsele.
Küsimused, millega lasteabitelefoni poole pöördutakse, on kümne aastaga muutunud. Algusaastatel küsiti sageli nõu majandusliku toimetuleku kohta. Nüüd on interneti tihe kasutus toonud uued mured, nimelt kuidas turvaliselt suhelda. Aegade algusest on paljud lapsed ja noored küsinud suhtenõu.
«See on loomulik, sest suhtlemine moodustab noorte igapäevaelus väga suure osa,» lausus Mänd. «Kahjuks on suurenenud ka vestlused, kus teismelised kurdavad kurvameelsuse ja üksindustunde üle, mis viivad teinekord endale haiget tegemiseni.»
Probleemina tõi Mänd välja ka lahus elavad lapsevanemad, kes ei suuda kokku leppida, kuidas olla pärast lahkuminekut koos vanemad.
Mänd julgustab kõiki lasteabitelefoni poole pöörduma: «Nõu ja abi küsimine on sageli seotud eelarvamustega. Tegelikult pole abi otsimises midagi halba. Väiksemaid probleeme on tunduvalt lihtsam lahti arutada kui suureks paisunud sasipundart.»
Peamiselt pöördusid lapsed eelmisel aastal lasteabitelefoni poole selliste muredega nagu enesehävituslikud probleemid, laste ja vanemate suhted ja laste omavahelised suhted: vastavalt 668, 553 ja 446 korral.
Täiskasvanutele tegid enim muret hooldusõigusega seotud küsimused, lapse järelevalveta või hooletusse jätmine, lapse füüsiline väärkohtlemine ja kasvatusküsimused: vastavalt 403, 300, 205 ja 200 korral.
3032 korral pöördusid lasteabitelefoni poole lapsed, 1192 korral lapsevanemad, 219 korral õiguskaitsetöötajad, 460 korral muud inimesed, näiteks naabrid ja juhuslikud möödujad. 379 korral olid pöördujaks pereliikmed ja sugulased, koolipersonal või meditsiinitöötajad.
Lasteabitelefon 116 111 on ööpäevaringne üle-eestiline tasuta teenus, kust saab küsida nõu lastega seotud teemadel või anda teada abivajavast lapsest. Nõustamist pakutakse eesti, vene ja inglise keeles telefoni teel ja kirjalikult. Soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks.