Mürgised marjad ja taimed ohustavad lapsi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Hariliku paakspuu marjad on mürgised.

FOTO: Lea Margus

Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib eriti just lapsevanemate tähelepanu sellele, et nii koduaias kui metsas tohib süüa ainult neid marju, mille ohutuses ja söögikõlblikkuses ollakse täielikult veendunud.

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on viimase kuu aja jooksul mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 saanud paarkümmend telefonikõnet lapsevanematelt, kelle enamasti kuni kolmeaastane laps sõi vanematega metsas liikudes või mänguväljakul mängides mürgiseid marju.

Infoliinile on nõuküsimiseks helistatud näsiniine, kuslapuu, leedri, ussilaka, piibelehe ja  paakspuu marjade söömise tõttu. «Kuigi reeglina pole kuni viie marja söömine lapsele ohtlik, tasub kahtlaste loodusandide söömist alati ja täielikult vältida,» ütles Mare Oder, kelle sõnul tasub ka vaid paari kahtlase marja söömise puhul mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 helistada ning lapse edasist käitumist ja enesetunnet terasemalt jälgida, sest alati ei ole adekvaatselt võimalik määrata toiduks tarbitud loodusandide kogust.

Samuti võivad isegi paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna osutuda mürgisteks. Näiteks muidu söödava rabarberi puhul on esinenud laste surmajuhtumeid rabarberi lehtede suures koguses söömisest, sest taimes sisalduv oksaalhape tekitab organismis normaalse ainevahetuse häireid. Samal põhjusel võib tervist ohustada ka väga suures koguses hapuoblika ja jänesekapsa söömine. 

Tõsisemate mürgistuste allikaks võivad muutuda ka kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavad taimed nagu kuldvihm, sõrmkübarad ja käokingad, mille pilkupüüdvaid õisikuid kipuvad lapsed imema. Eriti ohtlikud on sellised taimed just seemnete valmimise ajal: mõnel juhul võib juba kaks kuni kolm seemet tekitada raske mürgistuse sümptomeid nagu iiveldus, suurenenud süljevool, südamepekslemine, unisus, peavalu ja teadvusehäired. Seemnete mürgisuse poolest on eriti ohtlikud näiteks oleander ja riitsinus.

2008. aastal loodud mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 saab helistada ööpäev läbi mis tahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne. Infoliinil 16662 töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega õed ja arstid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi.

Mürgistusinfoliinile 16662 helistamine on mõistlik isegi juhul, kui peale mürgise aine neelamist esialgu midagi ei juhtu või mürgi sattumine organismi pole kindel.

    Tagasi üles