Õiged jõulupuud sirguvad kraavikaldal

Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui pühade eel riigimetsas ideaalset jõulukuuske otsimas käisime, selgus, et ehtimiseks sobilike puude kohta kehtib samasugune ütlus nagu inimeste puhul: nende ilu peitub vaataja silmades.

Kuigi jõulupuud saab praegu osta nii turult kui poest, tasub kindlasti kaaluda mõtet sellele ise metsa järele minna: peale suurema valiku pakub säärane ettevõtmine tubli sõõmu värsket õhku ja naha vahele mõnusa soojuse.

Linnainimesele, kes niisugust elamust saada soovib, tuleb appi riigimetsa majandamise keskus (RMK): tema eestvõttel on täie hooga käima läinud kuuseretked. Kogu Eestis korraldatakse neid 23. detsembrini 19 kohas ja Viljandimaal tegeleb nendega Aimla looduskeskus.

Aimla looduskeskuse juhataja Piia Aruse jutu järgi on ettevõtmine organiseeritud nii, et inimestele müüakse kasvava metsa raie õigus, mille õiguspärasust tõendavad metsateatis ja ostutšekk. Ühel seltskonnal lubatakse metsast koju viia kõige rohkem üheksa kuuske: nendest peaks jätkuma nii puude otsijale kui tema sugulastele. Eraisiku valitav kuusk võib olla maksimaalselt kolme meetri kõrgune.

Enne otsingutele asumist näidatakse looduskeskuses retkelistele kuuske tutvustavat slaidiprogrammi, mille kõrvale saab krõbistada piparkooke.

«Soovime, et inimesed  teadvustaksid endale, mis puu nad endale tuppa

toovad,» lausus Piia Arus.

Tema sõnul ei ole RMK eesmärk jõuluretkedega tulu teenida, vaid hoopis inimestele õpetada, kust ja milliseid puid on kõige õigem pühadeks koju viia.

Arvestada tasub ka seda, et kuuse järele peab minema oma sõiduvahendiga, kusjuures jõulupuude kasvukoht võib asuda looduskeskusest isegi kümne kilomeetri kaugusel. Autosse tuleb pista ka oma saag või kirves.

Kuigi RMK korraldab metsaretki alates eilsest, õnnestus meil fotograafiga see ette võtta juba esmaspäeval, mil taevas oli harjumatult pilvitu ja päike tuletas meelde, et ta on siiski veel olemas.

Just sel päeval sõitis RMK Sakala puhkeala loodusvaht Ago Kurig Parika kanti, et tuua sealt puuetega inimeste Karula kodule neli jõulupuud: üks neljameetrine ja kolm kahemeetrist. Võtsime tema autole sappa ja nii see teekond algaski.

Tundus, et loodus oli meie tulekuks valmistunud: puid ehtis sätendav härmatis ning  päikesekiired maalisid rabaäärses metsas kauneid vaatepilte.

Loodusvahi selgitust mööda ei võeta riigimetsast jõulupuid sugugi juhuslikult: metsnik on sobivad kohad varem välja valinud ning keskkonnateenistusest metsateatised võtnud.

Enamasti on tegemist elektriliini all asuva maa, metsasihi või kraaviäärega, kust metsameestel tuleks nii või teisiti puud peatselt maha raiuda.

«Kunagi ei võeta jõulupuid noorendikest, mida inimesed on istutanud,» rõhutas Ago Kurig.

Alustuseks turnisime üle kraavi, mille pervel tulevased jõulukuused kasvasid. Enne seda oli aga loodusvaht meilt võtnud lootuse, et ta oskab näidata ka mõnda ideaalset jõulupuud. Selgus, et niisugust polegi.

«Jõulupuudega on nagu inimestega: nende ilu peitub vaataja silmades,» tõdes Ago Kurig. «Mõnele meeldib kiitsakas, mõnele jälle lai kuusk. Neile, kes soovivad jõulupuu toanurka panna, sobib ühelt küljelt kiduramate okstega kuusk, keset saali paigutatav peab olema aga igast küljest kahar.»

Kraavikallast mööda edasi liikudes hakkasime teele jäävaid kuuski uurima ja mõistatama, milline neist võiks sobida Karula kodu ruumidesse. Esimese kahemeetrise puu leidis looduskeskuse juhataja Piia Arus üsna ruttu ja teise samasuguse saagis Ago Kurig maha sealtsamast lähedalt.

Kolmanda kahemeetrise kuuse leidmisega läks veidi kauem aega ning lõpuks otsustas  loodusvaht kaasa võtta ühe pikema puu, mille hiljem sobivasse mõõtu saab lõigata.

«Puu lõigatakse alati maa pealt ära, et metsa ei jääks inetut tüvekontsu,» toonitas Kurig.

Hoopis raskeks osutus aga neljameetrise kuuse valimine. Kraavist kaugemal kasvas küll terve hulk kenasid puid, kuid need olid saagimiseks liiga elujõulised.

«See siin sobiks, ent ta on seljaga vastu metsa kasvanud ja ühelt küljelt kiduramaks jäänud,» nentis loodusvaht üht kraavikaldal asuvat puud takseerides.

Järgmisel kandidaadil olid liiga hõredad ladvaoksad ja ülejärgmine oli viletsate alumiste okstega.

Sammusime juba auto poole, kui Ago Kurig järsku hüüatas: «Vaata seda!» ja näitas Piia Arusele kraavi teisel kaldal kõrguvat puud. Veidi selle häid omadusi vaaginud, otsustasid nad: «Selle võtame.»

Sihtmärgi juurde pääsemiseks pidi saemees tegema suure ringi, sest otse üle kraavi ta ei pääsenud. Auto juurde naasis loodusvaht ilusa kuuse ja punetavate põskedega.

Sama päeva õhtuks jõudsid kuused Karulasse. Muide, puuetega inimeste kodu sai need endale kingitusena RMK-lt, nii nagu ka Viljandimaa lastekodud.

Iga kuuseotsija saab tunnistuse

Piia Aruse ütlemist mööda on RMK varasematelgi aastatel lastekodudele jõulupuu tasuta viinud, samuti on riigimetsast kuuski otsimas käinud eraisikud.

Tänavu, kui jõulukuuse valimiseks on välja töötatud eraldi programm, leidub huvilisi rohkem kui varem.

«Väga tore, kui metsa tullakse kogu perega, sest laste jaoks neid jõulupuid ju otsitaksegi,» sõnas looduskeskuse juhataja.

Pärast kuuseretke läbimist antakse inimestele sertifikaat, mis tõestab, et nad tutvusid RMK looduskeskuses sisuka slaidiprogrammiga kuuse elutsüklist, käisid riigimetsas ning valisid endale armsa jõulupuu, mille eest on selle kõrguse järgi maksnud 29.50—236 krooni.

Sertifikaadil on ka nõuanne, kuidas oma jõulupuud kaua kenana hoida.

«Kui oled puuga ilusasti koju jõudnud, kuid ei kavatse seda kohe ehtida, hoia puud jahedas kohas,» seisab õpetuses. «Koju toodud kuusk vajab värskuse säilitamiseks vett, kuid kuivale jäädes ei võta puu vett enam sisse. Seepärast on mõistlik kuusepuu enne vette asetamist tüveotsast mõne sentimeetri jagu lühemaks saagida, et vee liikumine puutüves taastuks ning puu kauem kaunis püsiks.»

Esimesel ööpäeval vajab kuusk vähemalt kaks liitrit, edaspidi umbes liitri jagu vett ööpäevas.

RMK paneb inimestele südamele veel seda, et palju rõõmu toova kuuse lõpp võiks olla väärikas. Selle asemel et puu hooletult vedelema jätta, võiks pere ta ära saata korraliku lõkkega. Järgmisel kevadel võiks aga temale mõeldes metsa istutada paar noort kuusekest.