/nginx/o/2011/09/06/737494t1hd2fa.jpg)
Midrimaa lasteaia kõige vanemate rühmade lapsed alustasid õppeaastat omapärasel moel: koduse Tehnika tänava maja asemel tuleb neil hommikuti sammud seada hoopis teise linnaossa Kaare kooli.
See ei ole siiski hariduslik eksperiment ja kaks rühma mudilasi pole aasta varem koolilasteks edutatud. Tegemist on ajutise lahendusega, millega on 44 kuueaastast Midrimaa jütsi majutatud lasteaia remondi lõpuni Kaare kooli.
Koolimaja esimesel korrusel on nende päralt värske remondi järele lõhnav lasteaiatiib, mis on suve jooksul klassidest rühmaruumideks ümber ehitatud. Seal on avar koridor ja rõivistu, valgusküllased mängu- ja magamistoad ning mõistagi tualetid.
«Lastele on siin väga head tingimused,» tõdes Midrimaa direktor Marika Kissa ruume näidates. Tema lasteaia rühmad alustasid Kaare koolis tööd 1. septembril ning jäävad sinna jõuludeni.
Siis peaks Midrimaa remont valmis saama ning mudilased kolivad endisesse majja tagasi. Kaare koolis hakkavad aga 1. jaanuarist päevi veetma naabruses paikneva Karlssoni lasteaia kasvandikud.
Rohkem ruumi
Leevikese rühma õpetaja Tiina Türk ütles eile Kaare koolis laste keskel askeldades, et rühmaruumid on seal mõnusad — ruumi on palju rohkem kui varem.
«Midrimaal oli meil vaid üks rühmatuba, kuid siin on kaks suurt ruumi. Magamistoas, kus on kokkulükatavad voodid, saame teha oma hommikuringi ning muusika- ja liikumisringi. Saali meil siin ju pole,» jutustas ta.
Ka kuueaastasele Hendrikule, Markusele ja Janarile meeldib, et ruumi jätkub. Sellest hoolimata ei või nad ringi tormata, sest ühiste reeglite kohaselt liigutakse ruumides vaid kõndides.
«Aga joosta saame õues!» hõiskas Hendrik.
Tihase rühmas käiv Karmen rõõmustas selle üle, et tal on palju uusi sõpru.
Õpetaja Ziina Rääts selgitas, et Midrimaal olid liitrühmad, kus käisid eri vanuses lapsed, Kaare koolis on koos aga kõik tuleval aastal esimesse klassi minejad.
Süüa tuuakse neile Midrimaa lasteaia köögist ning jalutuskäikudel avastavad lapsed Paalalinna nurki.
Midrimaa valmib
Marika Kissa sõnul edeneb Midrimaa lasteaia remont hästi. Üks maja, kus tööd oli keldrikorruse tõttu rohkem, on juba valmis ning lapsed said sinna 1. septembrist sisse kolida.
«Nüüd on jäänud veel see maja, mille remont on natuke lihtsam,» jutustas Kissa. Direktor avaldas lootust, et aasta lõpuks jõuab peatöövõtja, aktsiaselts Pärlin tegevusega lõpule ning lasteaia töö jätkab tavapärasel moel.
Lisaks kahele kooliminejate rühmale töötab praegu Midrimaa koosseisus seitse lasteaiarühma. Need on ära mahutatud Tehnika tänava remonditud hoonesse, kusjuures kaks rühma peavad üheskoos hakkama saama spordisaalis.
Kaks sõimerühma jäi Midrimaal tänavu sügisel ruumipuuduse tõttu avamata, kuid uuest aastast hakkavad need uuesti tööle.
Karlsson ootab järge
Kui Midrimaa rühmade arv remondi tõttu kokkuvõttes ei muutu, siis Karlssoni lasteaia koosseisus hakkab 1. jaanuarist tööle kaks uut rühma, seda just tänu Kaare kooli ruumidele. Seni kuue rühmaga töötanud lasteaed tegutseb edasi kaheksa rühmaga.
«Kaare kooli kolib meie majast üks kooliminejate rühm. Lisaks sellele luuakse sinna täiesti uus rühm kolme- ja nelja-aastastest lastest, kes on lasteaia järjekorras,» kõneles direktor Mare Paavel.
Karlssoni majas avatakse aga uus sõimerühm, mis peaks pakkuma leevendust suurele sõimekohtade nõudmisele, mis Viljandis valitseb.
«Sel sügisel töötab meie majas juba kaks sõimerühma,» rääkis direktor. «Alati on meil neid olnud üks, aga 1. septembrist avasime kaks rühma, sest kohtade nõudlus on suur. Seega töötavad jaanuarist Karlssoni majas kolm sõime- ja kolm aiarühma ning Kaare koolis kaks aiarühma.»
Kui praegu käib Karlssoni lasteaias 126 last, siis uuest aastast peaks neid nimekirjas olema 166.
Viljandi majandusameti juhataja Reevo Maidla sõnul läks Kaare kooli kahe rühma rajamine maksma ligi 90 000 eurot ning see raha tuli linnaeelarvest. Remont kestis 1. juunist 25. augustini. Edaspidi on plaanis sinna osta veel mööblit.
Midrimaa lasteaia remonti rahastab Euroopa Liit. Kohalike avalike teenuste arendamise meetmest saadud toetuse suurus on 550 000 eurot, sellele lisandub linna omafinantseeringuna 105 000 eurot.
ARVAMUS
Edda Riesenberg,
haridus- ja kultuuriameti spetsialist
Praegu on Viljandi lasteaia- ja sõimekohtade järjekorras 146 last.
Need kolm sõimerühma, mis jaanuarist avatakse — kaks uuesti Midrimaal ja üks Karlssonis —, toovad kindlasti leevendust. See peaks sõimekohtade järjekorda tunduvalt lühendama, seda enam et kindlasti ei võta kõik järjekorras olijad kohta alati vastu: mõni vanem soovib lapse panna just kindlasse lasteaeda, teine otsustab töölemineku edasi lükata, kolmandal juhul ei pruugi laps sõimes kohaneda.