Kontsaklõbin, puusanõksud ja rütmikas lõunamaine muusika – mitte just kõige eestlaslikum kooslus, kuid just seda võis eelmisel neljapäeval näha ja kuulda Viljandi täiskasvanute gümnaasiumi saalis, kus tehti algust salsakursustega.
Kuum tants põhjamaa suves
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
11 tantsuhuvilist astusid mõni minut kuus läbi kooli saalis poolringi, et aimu saada, mis on salsa. Treenerite paar pani muusika mängima ning esitas mõneminutilise näidistantsu.
«See, mis te praegu nägite, sündis siin kohapeal, enne me milleski kokku ei leppinud,» lausus treener Diana Oja pärast esinemist.
Kogenud treenerid
Diana Oja on tantsinud juba kümme aastat, soolotantsu õpetab ta aga sellest kuus. Armastus Ladina-Ameerika tantsude vastu algas tal hoopis bailatinost ning alles hiljem tekkis huvi salsa vastu.
Nüüd õpetab Diana nii soolo- kui paaristantse. Ta on õppinud ka mehe rolli, sest sugugi tavatu pole see, et trennis igale naisele meest ei jagu. Viljandis nii ei läinud ja treener rõõmustas ka ise oodatust suurema meeste hulga üle: tantsima oli tulnud kuus naist ja viis meest.
Diana Oja paariliseks oli professionaalne treener Xavier Villegas. USA California osariigist pärit Villegas on tantsinud juba 20 aastat ja tantsu õpetanud poole sellest ajast. Tallinnas peab ta Eesti suurimat salsakooli Casa de Baile, kus peale salsa saab õppida veel paljusid Ladina-Ameerika tantse.
Xavier Villegase salsa-armastus sai alguse Californias, kus ta töö kõrvalt tihti tantsimas käis. Tantsu on ta õpetanud Helsingis, Riias, Vilniuses ja Venemaal. Eestisse sattus ta Helsingis töötades ning on siin treeninguid andnud Tallinnas ja Tartus.
«Salsa ühendab inimesi, see on väga sotsiaalne tants,» põhjendas Xavier Villegas, mis teda salsa juures paelub. «Ükskõik millisesse linna sa ka ei läheks, salsa kaudu leiad inimestega alati ühise keele. Ja loomulikult on tähtis muusika.»
Just nimelt muusika on see, mis Diana Oja jutu järgi ka põhjamaalased tantsima paneb. «Muusika sulatab inimesed üles, rütmi tunnetades lähed lihtsalt muusikaga kaasa.»
Häbelikud eestlased
Nagu igal muul alal, võtab Xavier Villegase sõnul ka salsas meistriks saamine aega, professionaalsus ei tule paari-kolme kuuga. Rahvusvaheliste kogemustega treeneri ütlemist mööda on eestlased teistega võrreldes veidi aeglasemad õppijad. «Võib-olla tuleb see ka eestlastele omasest häbelikkusest — ei julgeta end kohe vabalt liigutada.»
Esimeses tunnis õpiti põhisamme, algul aeglases, pärast veidi kiiremas tempos. Kui sammud kohe välja ei tule, ei maksa muretseda. Treeningu algul julgustas Diana õppureid, et mõnel läheb põhisammude harjutamiseks tükk aega, aga kui need on kord selged, tuleb tants väga loomulikult ning sammude üle ei pea enam pead murdma.
Pärast põhisamme asuti kohe paaristantsu juurde. «Mehe käsi läheb naise abaluule. Naisel peab selg sirge olema, muidu pole mehel juhtimishooba,» kõlasid Diana Oja õpetussõnad põhipositsiooni kohta.
Salsas on mehel väga tähtis roll ja naine allub mehele: kui mees tahab tantsu keskel suunda muuta, annab ta naisele selleks impulsi. Sellest küljest on mehe ja naise osa üsna erinevad. Ka Diana tunnistas, et mehe rolli õppimine nõudis pingutust ning end mehe ossa ümber mõelda on tal seniajani raske.
Viljandlaste tantsuhuvi
Viljandi tantsuhuvilised olid optimistlikud. Maire Unt, kes oli kursuste kohta lugenud «Sakalas» ilmunud kuulutusest, tuli tundi üksi. Varem on ta tegelnud seltskonnatantsuga, sealhulgas Ladina-Ameerika tantsudega. «Suvel võiks ka lihased liikuma saada,» põhjendas ta oma kohaletulekut.
Urve Uus ja Valdo Laurimaa tulid, et uus ja huvitav asi ära proovida. Nad mõlemad on varem tantsinud. Tantsimine polnud võõras ka Monika Murumetsale ja Taivo Randlepale, kes varem on tegelenud seltskonnatantsuga. «Vaatame ära, kuidas tundub,» sõnas Monika Murumets. Mõlemad paarid olid kohale tulnud samuti lehekuulutuse peale.
Xavier Villegas ja Diana Oja loodavad treeninguid sügisest jätkata, praeguse plaani järgi kohtutakse augusti lõpuni neljapäeviti. Puhkuste lõppedes ja tudengite saabumise järel loodetakse rohkem inimesi trenni meelitada. Treenerid annavad tunde ka Paides, kus inimeste huvi tantsu vastu on seni olnud suurem kui Viljandis: seal on tantsijaid 20 ringis.
SALSA
Kariibi päritolu tants 4/4 taktimõõdus
• Kujunes välja 1960. ja 1970. aastatel.
• Kuulub Ladina-Ameerika tantsude hulka.
• Põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi üks-kaks-kolm-stopp, viis-kuus-seitse-stopp.
• Välja on kujunenud palju stiile, näiteks Los Angelese ja New Yorgi stiil, rueda de casino ja salsa suelta.
Allikas: Vikipeedia