Juhtkiri: Hunnik plaane ja suitsev eelarve

Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kiire majanduskasv lõi Viljandimaal soodsa pinnase kõikvõimalike kultuuri- ja spordiinvesteeringute tegemiseks. Mõni neist, näiteks pärimusmuusika ait, on juba valminud, rohkem aga on neid, mida alles kavandatakse.

Ainuüksi Viljandis ootavad sadu miljoneid kroone kolm suurt projekti: kultuuriakadeemia õppehoone, kultuurimaja renoveerimine ja juurdeehitis ning Ugala kapitaalremont.

Kui maakonnakeskuses saab staadion varsti valmis, siis Suure-Jaani ja Karksi vald on alustanud ettevalmistusi, et ka oma spordiareenid heasse korda seada.

Ehkki igale nimetatud rajatisele leidub kindlasti andunud kasutajaid, kes just seda objekti hädavajalikuks peavad, tekib paratamatult küsimus, kas maakonnal on ikka tarvis nii palju kalleid ja üksteist dubleerivaid ehitisi? Meenutagem näiteks, et black box’i saali kavandatakse nii Rubiini asemele plaanitavasse õppehoonesse kui Ugalasse, ehkki üks on kultuuriakadeemias juba olemas. Kas tõesti leiaksid kõik need rakendust? Kahtlane on seegi, kas Viljandimaale on tarvis kolme kalli tartaankattega jooksuringi.

Samuti on lahtine, millised eeltoodud ettevõtmistest üldse teoks saavad. Enamasti neile raha leidmisest alles unistatakse, mida saabunud majanduslangus põrmugi reaalsemaks ei muuda.

Ehkki ehituste algusaega ei tea öelda keegi, kavatseb Suure-Jaani vald staadioni projekti ära tellida, kultuuriakadeemia on kulutanud 600 000 krooni arhitektuurivõistlusele ja Ugala projekti esimese etapi eest makstakse tervelt 2,7 miljonit krooni.

Muidugi võimaldavad joonised finantseerimisvõimaluse tekkides kohe toetust taotlema asuda, kuid sellised rahaaugud ei teki üleöö. Pealegi võib kallis projekt vahepeal aeguda, sellele kulunud raha saaks kasutada aga mõne muu asja tarvis.