Võrtsjärv oli luubi all

Konverentsile «Meie Võrtsjärv» tuli eile umbes 150 huvilist. Foto: Peep Talimaa

Saalitäis huvilisi elas eile Viljandi pärimusmuusika aidas kaasa Võrtsjärvest rääkivatele ettekannetele ning mõtiskles, kuidas veekogu tervist ja selleäärset elu paremaks muuta.

Konverentsil «Meie Võrtsjärv» tulid kõne alla nii Võrtsjärve rõõmud kui mured. Sõnavõtte kuulas umbes 150 inimest.

«Piirkond saab edukalt edasi areneda ja toimida ainult suhtumisega, et see ei ole mitte sinu või minu, vaid meie kõigi Võrtsjärv,» ütles oma ettekandes Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Korts.

Ühiselt pingutamise kasulikkuse hea näitena tõi ta välja, et kui järveäärsed omavalitsused on rohkem kui kümne aasta jooksul panustanud Võrtsjärve sihtasutusse 5,6 miljonit krooni, siis sihtasutuse tegemiste kaudu on piirkonda tagasi tulnud 30,4 miljonit krooni.

Tarvastu taluperemees Märt Müür rääkis konverentsil sellest, kuidas ta neliteist aastat tagasi naasis isatallu, asutas sinna taluteatri ja asus korraldama teisigi üritusi. 2004. aastal jäi ettevõtmine eri põhjustel pooleli, kuid vajadus teatri ja kultuuriürituste järele pole kohalikel inimestel kuhugi kadunud.

Eesti maaülikooli teadur Tõnu Feldmann andis ülevaate veetaimede levikust Võrtsjärves ja hüdroloog Arvo Järvet kõneles järve veemajandusest.

Sõnavõttudega astusid üles veel Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee, mittetulundusühingu Võrtsjärve Ühendus tegevjuht Karl Õmblus, retkejuht Annereet Paatsi ja Tarvastu külavanem Allan Luha.

Õhtupoolikul esinesid Maailma Looduse fondi president Marion Hammer, Eesti maaülikooli õppejõud Jaan Leetsar ning kutseline kalur Lauri Koni. Võrtsjärve maine üle arutles reklaamiagentuuri Creatum loovjuht Igor Baturin ning lõppsõnad ütles limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.

Üritust modereeris ettevõtja ja muinsuskaitse filosoof Urmas Tuuleveski.