:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7353265t1h4e2e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7352817t1ha498.jpg)
Aasta alguses rakendunud töövõimetoetuse süsteem oli oktoobri lõpuks pannud 2051 Viljandimaa inimest taotlema töötukassalt oma töövõime hindamist. Neist umbes veerand on teada saanud, et toetusele neil õigust ei ole, sest tervis lubaks justkui täiskohaga töötada.
Kui varem määras sotsiaalkindlustusameti ekspertkomisjon töövõimetuse protsendi, siis nüüd hindab töötukassas omaette osakond, kui palju on inimesel töövõimet alles. Erinevate töövõimetusprotsentide asemel on kasutusel skaala, kas inimene on töövõimeline, osalise töövõimega või töövõimetu.
«Kogu aeg olen pinge all, sest vähemalt kord aastas pean minema töötukassale tõestama, et olen endiselt haige, ja ma ei tea, kas mulle antakse toetust või mitte,» rääkis neeruvähki põdenud Maire. Tema seletuste järgi tekitas hirm töövõimelisust kinnitava otsuse vaidlustamise tähtaega mitte maha magada stressi. Vaide esitamiseks töötukassale on otsuse jõustumise hetkest antud kuni 30 päeva.
Veel eelmisel aastal määras sotsiaalkindlustusamet Maire 60 protsendi ulatuses töövõimetuks, aga kui ta käesoleva aasta aprilli algul töötukassalt töövõimetoetust taotles, hinnati ta töövõimeliseks. Tema sõnul oli see tingitud asjaolust, et neeruvähi järelkontrollis käimise andmed ei kajastunud digitaalses haigusloos. Juunis esitas Maire vaide, mis rahuldati alles septembri lõpus osalise töövõime määramisega.
Uutes toetuse reeglites teeb paljudele tuska ka see, et selle saamiseks peavad osalise töövõimega inimesed kusagil töötama või vähemalt olema töötukassas töötuna arvel, mis omakorda eeldab aktiivset tööotsimist.
Rohkem kui kümme aastat tagasi ajukasvaja tõttu nägemise kaotanud Viljandi pimedate ühingu esimees Arvu Sarv tõdes, et suurem osa nägemispuudega või -häirega inimestest on üle 55 aasta vanused ning naljalt tööd ei leia. See vanuserühm moodustab ühe kolmandiku kõigist töövõimetoetuse saajatest.
Sarv tõi näiteks, et pimemassööriks on saanud õppida vaid üksikud vanemaealised, sest see turg on täis. Seetõttu on tema hinnangul vanematel väga lihtne töövõimetoetusest ilma jääda. Tema hinnangul ei tohiks kõiki puude liike hinnata ühtmoodi.
Seda, et töövõimetoetuse taotlemisel ei muutunud ainult sõnastus ja asjaga tegelev asutus, sai teiste hulgas tunda Viljandi haigla sotsiaaltöötaja Anneli Saar, kes vabastati töölt pärast seda, kui ta oli infarktiga neli kuud haiguslehel olnud. Esialgu määras töötukassa talle osalise töövõime, kuid kuus kuud hiljem hindas ta täiesti töövõimetuks, ehkki muutunud polnud midagi. Samas on kahel grupil suur vahe, sest esimesega pidanuks Saar toetuse saamiseks töötama või tööd otsima. Samuti erineb toetuse suurus: osalise töövõimega inimestele makstakse keskmiselt 202 ja töövõimetutele 355 eurot kuus.
Paljud inimesed, keda sotsiaalkindlustusamet tunnistas veel mullu osaliselt või täielikult töövõimetuks, on töövõime töötukassa ekspertkomisjoni hinnangul mingil määral tagasi saanud. Üks nendest on Eesti epilepsialiidu juhatuse liikme ja Viljandimaa ühingu juhi Meeli Eismanni poeg, kes oli eelmise aasta lõpuni 50-protsendiliselt töövõimetuks tunnistatud.
Epilepsia seab 25-aastase noormehe töötamisele palju piiranguid. Näiteks ei tohi ta tegutseda paljude masinate ja seadmetega ega kõrgustes. Sellest hoolimata kinnitas töötukassa ekspertkomisjon ta täiesti töövõimeliseks ega muutnud otsust ka vaide esitamise järel.
«Skaalal lahterdati nii,» nentis Eismann, kes töötab Sakalat välja andva kontserni Eesti Meedia raamatupidajana. «Uuel aastal teeb poeg uue taotluse ja kui siis ka tuleb sajaprotsendiline töövõimekus, läheme tõenäoliselt kohtusse.»
Töötukassa Viljandi osakonna juhataja Merit Laane arvamist mööda on tegemist väga andeka ja töövõimelise noormehega, kellel haigus ei luba küll kõrgustes tööd teha, kuid kes võib vabalt täiskohaga kontoris töötada. «Kui raviskeem paika saab, ei ole tal absoluutselt takistusi tööturul osaleda, eriti kui ta kõrghariduse omandab,» kinnitas Laan.
Meeli Eismanni sõnul oli töötukassas terviseandmete puudulikkusele viidatud, kuid tema poja digitaalses haigusloos olid arstid kõik vajalikud andmed kirja pannud ning tema tervis on seal kirjeldatust pigem halvem kui parem.
Ta kirjeldas olukorda eelmise aasta teisest poolest, kui haigus kontrolli alt väljus ning raviskeemi tuli muuta, kuid kui selgus, et uued ravimid leevendust ei too, naasti ikkagi endise skeemi juurde. «Õnneks on viimased haigushood kiirabis fikseeritud,» lausus Eismann.
Kohtusse minnes jäävad terviseandmed töötukassa töövõime hindamise menetlusjuhi Tiina Mutsu kinnitusel samaks: neid vaadatakse nii töötukassas kui kohtus ühtmoodi. «Otsusest tuleb välja, et tal on epilepsiahoogusid ja käelises tegevuses piiranguid, aga töövõimet need ei piira,» lausus Muts. Töövõimeliseks kuulutamise põhjenduseks tõi ta, et just raviskeemi muutumisega läks tervis halvemaks ja too hetk jätkati õige ravimi otsimist. Töötukassa hinnangul oli tollane seisund ajutine.
Viljandi diabeetikute seltsi juhatuse liige, 40 aastat suhkruhaigust põdenud Silvia Miller rääkis, et kui diabeetik teeb päevas neli süsti ja kontrollib oma veresuhkru taset neli kuni seitse korda ööpäevas, on paljude ametite pidamine välistatud.
Milleri sõnul peavad terveks tunnistatud diabeetikud esitama vaide ja minema uuesti läbivaatusele, aga sellest tekib tihti nördimus ja depressioon, mis omakorda tõstab veresuhkru taset. «Noor inimene ühtlasi häbeneb, et ta on diabeedihaige,» lisas Miller.
Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes tõdes, et inimesed on emotsionaalsed ning osale meeldikski saada eluaegne diagnoos, kuid kui riik teeb sellele kitsendusi, häirib see neid. «Süsteem lonkab küll. Riburada pidi nad ikkagi üldiselt saavad selle osalise töövõime,» nentis ta.
Diabeediliidule saadetakse Tammer-Jäätese sõnade kohaselt sadu kaebekirju, mille peale sealt soovitatakse koostada vaide. Selle tarvis on puuetega inimeste kojas isegi jurist. Ta toonitas, et töövõime hindamisel oleneb palju sellest, kui detailselt on arst haigusloo koostanud.
Töötukassa töövõime hindamise osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kulli sõnade kohaselt rahuldatakse töötukassas kolmandik vaietest. Kui arst on terviseandmed ja seisundi halvenemised täpsemalt lahti kirjutanud, on suurem võimalus, et vaie rahuldatakse.
Sõmer-Kull märkis, et diabeetikute teema kerkis esile kevadel diabeediliidu ja endokrinoloogidega kohtudes ning töötukassa on teadlik diabeetikute töövõime hindamise problemaatikast. Tema selgitust mööda on mõni varem töövõimeta haige nüüd osaliselt töövõimeliseks kuulutatud tänu sellele, et uue korra järgi arvestatakse töövõimet edendava asjaoluna ka ravimite või abivahendite kasutamist.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7352819t1hb260.jpg)
Töötukassa Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laane (pildil) hinnangul pole töövõimetoetuse määramise reeglid väga ranged. Tema sõnul peab töötukassa välja selgitama töövõimetu inimese motivatsiooni ja selle, mida too on võimeline tegema. Laan märkis, et sotsiaalkindlustusametis 10–30-protsendilise töövõimetusega hinnatud inimestest on paljud nüüdseks võimelised juba sajaprotsendiliselt ühiskonna heaks panustama.
«Teema on hästi valus, aga tuleb leida kuldne kesktee, et inimesed leiaksid endale töö. Midagi ei ole tööturu sunnitud olukorras teha: ka pensionärid ja osalise töövõimega inimesed peavad tööd tegema,» lausus Laan. Ta ütles, et ei oska probleemile põhjust tuua, aga tema tõlgenduse kohaselt on ravimid sageli nii head, et inimene saab jälle tööturul osaleda.