Suurim uuendustöö tehti Viljandimaal

Eesti Energia töömeestel tuulisel ajal puhkepäevi pole. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti Energiale kuuluva Jaotusvõrgu eelmise aasta suurim töö oli Mustivere alajaama remontimine, mis maksis ligi miljon eurot.

Jaotusvõrgu teatel investeeris firma mullu elektrivõrku kogu ärikasumi, mida oli pisut üle 60 miljoni euro, ning kõige kallim töö oli Viljandi külje all Pärsti vallas asuva alajaama uuendamine.

Kallid tööd

Mustivere küla 54-aastase alajaama jaotusseadmed olid veel aasta tagasi amortiseerunud ja põhjustasid palju rikkeid. Tänu novembris lõpetatud remondile paranes elektrivõrgu töökindlus rohkem kui kümnel tuhandel Viljandi linna ja maakonna elanikul ja ettevõttel.

See polnud aga eelmisel aastal Viljandimaal suurim elektriga seotud töö. Samal ajal uuendas Elering kõrgepinge alajaama, mis asub samuti Viljandi külje all, Tomuskil. 110-kilovoldise jaama ehitus läks maksma koguni kolm miljonit eurot.

Viljandimaa suurima elektritarbija, aktsiaseltsi Ekseko tehnikadirektori Hindrek Smidti sõnul on seakasvataja peafarmis varustuskindlus olnud juba mõnda aega väga hea. «See oli nii ka enne eelmist aastat,» lisas ta.

Eksekol on aga elektriga viperusi olnud nendes farmides, mis on väiksemates maakohtades. Smidti selgitust mööda oli firmal aasta tagasi Viljandimaal muresid kahe väikefarmi elektrivarustuse kindlusega. «Ühes neist läks olukord mullu palju paremaks, teises aga muutusi ei ole,» lausus ta.

Viljandimaa ülejäänud Eestist ei eraldu

Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmanni sõnul ei ole Jaotusvõrgul võimalik teha võrdlust, kas eelmise aasta investeeringute järel on Viljandimaal elektriga varustamise kindlus parem kui mujal Eestis või mitte. «Meie vaatame kogu võrku tervikuna ja selles suhtes ei erine Viljandimaa teistest maakondadest,» ütles ta.

Jaotusvõrk uuendab alajaamu ja elektriliine sellises mahus, nagu kliendid võrgutariifide kaudu Eesti Energiale maksavad. «Tegelikult tuleks investeeringuid isegi rohkem teha,» tunnistas Bachmann. «Elektrikatkestustest näeb igaüks ise, kui haavatav on meie võrk.»

Kogu Eestis hõlmas uue elektrivõrgu ehitusmaht 1054 kilomeetrit. Läbi metsade kulgevaid ja suuremat tarbijate hulka toitvaid keskpinge maakaableid rajas Jaotusvõrk mullu 405 kilomeetrit. Sellele lisandub 357 kilomeetrit madalpinge maakaableid, mis annavad elektrit asulatest eemal paiknevatele ja üksikutele majapidamistele. Uut õhuliini ehitati 292 kilomeetrit.

EHITUSED

Viljandimaa eelmise aasta suurimad alajaamade ehitused:
• Eleringi 110-kilo­voldine alajaam —
3 miljonit eurot
• Jaotusvõrgu alajaam — 1 miljon eurot.
Allikad: Elering ja Jaotusvõrk