Üleeile läks Pärnumaal omapäi uitama kaheaastane poiss, kes leiti kolm tundi hiljem kodust umbes kolme kilomeetri kauguselt. Kui temast kasvab inimene, kes saavutab oma elus palju, võib tagantjärele targana öelda, et kaugele lendaja jooned avaldusid temas juba väga varakult. Nõnda pisikese põnni kadumaminek on väga tõsine lugu, kuid et konkreetne juhtum lõppes õnnelikult, võib niisugust nalja teha.
Tellijale
Juhtkiri. Polnud siin mõelda midagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usutavasti meenutas see lugu paljudele veidi enam kui aasta eest Viljandi vallas Kibekülas juhtunut, kui lisaks politseinikele, kaitseliitlastele, teenistuskoertele ja lennusalga kopterile otsis külma ilmaga metsa kadunud kuueaastast poissi ka suur hulk vabatahtlikke. Just rohkearvuline priitahtlik aitajaskond on nende kahe loo puhul kõige enam tooni andnud sarnasus.