Angerjaid hakatakse keemiliselt märgistama

Tulevikus saavad teadlased kogu vajaliku info angerja peast. Ülejäänust võib rahulikult maitsva uhhaa keeta.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kui seni on teadlased täiskasvanud angerjaid lipikutega sildistanud, siis sel kevadel järvedesse lastavad klaas­angerjad kannavad keemilist märgist.

Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul saadakse maimude ja ettekasvatatud kalade keemilise märgistamise abil infot nende kasvukiiruse, rännete ja arvukuse kohta. Skandinaavia maades põhjalikult katsetatud meetod muudab märgistamise ja hilisema andmete kogumise senisest tunduvalt tõhusamaks.

Angerjate massmärgistamisel kasutatakse Järvalti selgitust mööda mitmesuguseid keemilisi aineid, enamasti alisariini või strontsiumkloriidi. Kalu vannitatakse enne järve asustamist ööpäeva jagu vees, kuhu ainet on lisatud. See ladestub luudes ning on hiljem tuvastatav angerja kuulmekivikestelt ehk otoliitidelt. Selles loodetakse koostööle kaluritega. «Me kas ostame nende käest mõned angerjad või saame kokkuleppele, et kui nad konserve teevad, võtavad enne välised mõõdud ja jätavad pead meile,» kirjeldas Järvalt.

Ohtu ei kujuta

Sellel kevadel asustatakse märgistatud klaasangerjaid Vooremaa järvedesse ja Vagula järve. Võrtsjärve hakatakse neid plaani järgi laskma tuleval aastal. Järve suurusest olenevalt asustatakse igasse veesilma 25–50 kilogrammi maimusid.

Teadur rõhutas, et kasutatavad ühendid pole inimesele kuidagimoodi kahjulikud ega mõjuta ka angerja kasvu ja söödavust. Selle kinnitamiseks on tehtud arvukalt uuringuid ja katseid. Soomes ja Rootsis kasutatakse Järvalti andmeil keemilist massmärgistamist juba mitu aastat.

«Asustame nii ettekasvatatud kalu kui maime ja et mingit segadust ei tekiks, kasutame selleks erinevaid aineid,» rääkis teadur ning nentis, et tegu on ennekõike tulevikku töötamisega. «Püüki tulevad nad ju alles viie või kuue aasta pärast, enne me neid kätte ei saa.»

Edasi on võimalik seire käigus koguda angerja otoliite ja saada teisi andmeid kümmekonnal aastal.

Uus on tõhusam

Euroopa komisjoni määrusest ja Eesti angerjamajanduse tegevuskavast lähtudes on teadlased kohustatud hindama angerjate looduslikku rännet siseveekogudesse ning nende väljapääsuvõimalusi, sealhulgas ka nendest veekogudest, kuhu neid on asustatud.

«Tegevuskava üks oluline punkt on täiustada ka andmekogumise metoodikat,» sõnas Järvalt. Keemilist märgistamist, mille põhjal saaks asustatud isendid looduslikult meie vetesse jõudnutest eristada, on soovitanud kasutada Euroopa sisevete kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee ja rahvusvahelise mereuuringute nõukogu angerja töörühm.

Projekti rahastab Euroopa kalandusfond ning selle peaeesmärk on märgistada keemiliselt kõik meie järvedesse 2014. aastal asustatavad ettekasvatatud angerjad.

    Tagasi üles