/nginx/o/2010/03/02/324654t1h4c4c.jpg)
Üleeile oli esimene suviste- ehk nelipüha. Minu vanavanemate kodus toodi selleks ajaks kased tuppa, küüriti laudpõrand puhtaks ja küpsetati kohupiimakorpe. Mina tänavu kaseoksi murdmas ei käinud, vaid tõin vaasi kimbu piibelehti.
Repliik: Kaselõhnane püha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maausuliste kirjeldust mööda oli suvistepüha Lõuna-Eestis eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste püha, Põhja-Eestis ka muna- ja kiigepüha. Suvistelaupäeval koristati, käidi saunas ja tehti pühadetoite, kaseokste ja lilledega toodi koju elujõudu ja edenemist. Esimesel suvistepühal käidi koos perega omaste kalmudel ning õhtul kiiguti ja tantsiti.
Kirikukalendris tähistab esimene nelipüha aega, mil püha vaim laskus apostlitele. See juhtus 50 päeva pärast Jeesuse ülestõusmist ja kümme päeva pärast tema taevasse minekut. See on kiriku sünnipäev.
Kui eelmise sajandi algul olid suviste- ehk nelipühad nii tähtsad, et isegi karjusele anti päev vabaks, siis tänapäeval ei ole paljud nooremad inimesed nendest pühadest kuulnudki. Tegemist on aga riikliku tähtpäevaga, mis kalendris paraku punaseks värvitud pühapäeva varju jääb.