Viljandi linnavalitsuse korraldatud konverentsile «Euro lävel, ootused ja mõjud» tulnud kuulajad täitsid peaaegu kõik Ugala väikese saali toolid.
Euro-ootus kogus hulganisti huvilisi
8. mai 2010, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ürituse avaettekande tegi Eesti Panga president Andres Lipstok, kes kinnitas varem mitu korda avaldatud veendumust, et Eesti võtab euro 99,9-protsendilise tõenäosusega kasutusele järgmise aasta algul. Sestap pole midagi imestada, et saalist tulnud küsimusele, kas keskpangal on varuplaan juhuks, kui meid eurotsooni ei võeta, vastas Lipstok eitavalt.
«Plaani B pole meil mõtet praegu teha, sest isegi kui meile ei öeldakse, peame enne edasiste sammude kavandamist teadma, miks meid tagasi lükati,» selgitas Eesti Panga president.
Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel, kes muidu oma esinemises nii Eesti majanduse kui eurotsooni kohta üsna kriitilisi seisukohti väljendas, ei näinud euro tulemata jäämises midagi hullu.
«Mäletatavasti oli ka Leedu mõne aja eest täiesti kindel, et saab kohe euro, aga kui ei saanud, ei pannud meie seda siin eriti tähelegi,» rääkis ta. «Samamoodi ei paneks leedukad tähele, kui meie eurot ei saa.»
Veebeli arvates oleks äraütlemine isegi hea, sest see sunniks Eestit edasi pingutama ja võimaldaks majandust reformida, et vähendada üldist võlakoormust ja suurendada efektiivsust.
Swedbanki operatsioonide divisjoni juht Hanno Hussar tõdes, et euro kasutuselevõtt on pangale üsna keeruline ja kallis projekt. «Meie otsekulu on seoses sellega 160 miljonit krooni,» tunnistas ta.
Kui tavalisel inimesel muutuvad 1. jaanuaril kroonid pangakontol automaatselt eurodeks ning sularaha saab ta pangas tasuta vahetada või kahe nädala jooksul ära kulutada, siis finantsasutustel tuleb tegelda väga paljude pisiasjadega.
«Eesti Panga andmetel on iga inimese kohta 340 münti, mida hoitakse kuskil põrsas või sukasääres, ja need tuleb kõik ära vahetada,» tõi Hussar näiteks.
Ehkki enamik ettevõtteid ei pea tegema nii suuri ümberkorraldusi kui pangad, hoiatas Hussar, et muudatusteks valmistumisega tuleb pihta hakata kohe.
«Kes täna ettevalmistusi alustavad, jõuavad nibin-nabin valmis,» ennustas ta. «Kardan, et neil, kes ootavad 13. juulit, läheb väga raskeks.»