/nginx/o/2009/01/23/121787t1h4672.jpg)
Kuigi Abja valla eelarves tuli teha kärpeid ja selle koostamisel oldi üsna konservatiivsed, mahub sellesse vallavanem Peeter Rahneli (pildil) sõnutsi siiski mitme projekti raha.
Abja vähendas vallavanema palka
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
5. märts 2010, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abja eelarve kogumaht on 45,6 miljonit krooni, millest haridusele on ette nähtud 29 miljonit krooni.
Valmis ehitatakse Abja gümnaasiumi õppetöökodade korpus ja spordikompleksi esimene järk, milleks kulub omavalitsuste investeeringutoetuste kava 10,4 miljoni toel tänavu ligikaudu 14,5 miljonit krooni.
«Üsna palju raha oleme ette näinud seltsi- ja huvitegevusele, noortetööle ja spordile, milleks riik teatavasti enam raha ei anna,» rääkis vallavanem.
Ta toonitas, et kuigi olud on kitsad, suudab vald siiski tagada euroraha abil ellu viidavatele projektidele omaosaluse. Nii on kavas ehitada kultuurimajja näitusesaal, osaliselt renoveerida Penuja ja Kamara külamaju, koostada prügilate sulgemise projekt ning rajada Abja lasteaiale valgustatud mänguväljak ja püstitada piirdeaed. Suurim omaosalus on planeeritud Kamara küla puurkaevu veepuhastusseadmete muretsemiseks.
Selleks, et eelarve jääks tasakaalu, vähendati vastastikusel kokkuleppel aasta lõpuni Abja valla töötajate palka, ühtekokku 800 000 krooni. Ühtlasi vähendati ka tööaega. Töötajaid koondada vald ei plaani.
«Lahutasime töötajate palgast miinimumpalga ja ülejäänud osast vähendasime 20 protsenti,» selgitas vallavanem, kes tegi oma palga vähendamise ettepanekuga jaanuaris otsa lahti. Tema kuupalk on senise 19 500 krooni asemel aasta lõpuni 16 600 krooni.
«Lõpmatult me palku siiski vähendada ei saa. Ootame, et riik annaks oma panuse ja looks töökohti, et tulumaksu osa omavalitsustel suureneks. Samuti ootame vähendatud eelarveliste vahendite taastamist,» lausus Keskerakonda kuuluv vallavanem.
Nagu Rahnel ütles, oli vald sunnitud raske südamega veidi ka sotsiaaltoetusi vähendama. Vallavanem lisas, et riik on tunamullusega võrreldes ära võtnud suure osa tulumaksu summast, aga kõige rohkem on vähenenud teede korrashoiu raha, millest on 2008. aastaga võrreldes järel vaid neljandik.
Seega pole suviseks hoolduseks peaaegu midagi jäänud, sest lumetõrje on suuri kulutusi nõudnud.