Juhtkiri: Liuglev Viljandi

Foto: Maarja Möldre

Pühapäeval peetud esimene Mulgi uisumaraton tõi kokku rohkem osalejaid, kui  spordisündmust korraldanud Viljandi rattaklubi oli julgenud loota. Rajale astus 350 uisutajat. Kõige enam rahvast otsustas rahvadistantsi ehk 10 kilomeetri kasuks, 27 julget meest panid end proovile seitse korda pikemal sõidul.

Viljandi rattaklubi president Loit Kivistik tõi esile fakti, et kui enamasti osaleb sellistel suurtel võistlustel rohkem mehi, siis sedapuhku oli kohale tulnud võrdselt mõlema soo esindajaid.

Ettevõtmine pakkus rõõmu väga erinevate ootuste ning füüsilise vormi ja ettevalmistusega inimestele. Uisutati kiiresti, et tunda lõbu hasardist ja saada hea tulemus, liueldi aeglaselt, et jääks aega talviseid vaateid nautida, sõideti paariti või seltskonnaga, tehti tiire uhkes üksinduses, kukuti, tõusti ja tunti olemisest rõõmu.

Mulgi uisumaratonile tagasipilku heites võib endalt imestades küsida: miks pole keegi varem tulnud sellele suurepärasele ideele linnas, mis on ammustest aegadest oma järve poolest kuulus olnud?

Samas tuleb tõdeda, et seda lihtsat mõtet polegi nii kerge teoks teha. Jääraja ettevalmistamine nõudis tublisti tööd, erimasinaid, aega ja ilmataadi soosingut.

Kui kolme esimese puhul sõltub palju heast tahtest, siis viimati mainitu puudumisest võib kujuneda kõige suurem takistus. Tiheda lumesaju, pakase või vastupidi suure sula korral võib juba välja kuulutatud üritus viimasel hetkel sõna otses mõttes vett vedama minna.

Sellest hoolimata loodavad korraldajad ja küllap ka paljud uisusõbrad, et esimene uisumaraton ei jää viimaseks, vaid paneb aluse aastakümneid kestvale Viljandi-väärilisele traditsioonile.

Talvine spordisündmus on jätnud käegakatsutava jälje siinse elu edendamisse. Nüüd on tarvis vaadata, et see jälg umbe ei tuiska. Mitmenädalase pingutuse viljana valminud uisurada ootab huvilisi veel mitme kauni ja külma nädala jooksul.

Jõudu Viljandi rattaklubile ja spordikeskusele, kes on uisuraja hooldamise heast tahtest enda kanda võtnud.