/nginx/o/2010/01/11/294800t1hba4e.jpg)
Eesti Televisiooni heategevusprogrammi «Jõulutunnel» kestel kogutud poolteisest miljonist kroonist saab Viljandi naiste varjupaik 150 000 krooni, mis on veidi üle poole asutuse tänavusest tegevusrahast.
Varjupaik jätkab «Jõulutunneli» toel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mittetulundusühingu Naiste Varjupaik juhataja Sirje Otstaveli sõnul jätkab Viljandi naiste varjupaik käesoleval aastal tegutsemist, kuigi asutuse rahaline seis on keeruline.
«Loomulikult oleme erakordselt tänulikud kõigile, kes meile «Jõulutunneli» kaudu raha annetasid, sest ilma selleta oleks väga raske hakkama saada,» rõhutas ta.
Viljandi sai kümnendiku
«Jõulutunneli» kaudu annetasid televaatajad naiste varjupaikade ja nõuandetelefoni heaks 1 526 000 krooni. See summa läks jagamisele kümne Eestis tegutseva naiste varjupaiga vahel ning Viljandi varjupaik sai annetustest 150 000 krooni.
Eelmise aasta lõpul esitas mittetulundusühing Naiste Varjupaik rahataotluse hasartmängumaksu nõukogule. Nüüdseks on selgunud, et tänavuseks küsitud 283 000 krooni asemel sai Viljandi varjupaik vaid 100 000 krooni.
Seega on viljandlaste käsutuses 250 000 krooni, kuid Sirje Otstaveli kinnitust mööda sellest summast ei piisa, et varjupaika kogu aasta ööpäev läbi lahti hoida. Mittetulundusühing üritab leida lisaraha hankimise võimalusi.
«Püüame teha koostööd sotsiaalministeeriumiga, et varjupaigad tuleval aastal riigieelarves mingile reale saada,» lausus juhataja.
Viljandi naiste varjupaik on tegutsenud poolteist aastat. Sirje Otstaveli sõnul on abivajajad selle üles leidnud: mullu tehti varjupaiga telefonile 61 pöördumist.
Peavarju saajaid oli seal 685 ööpäeva jagu. «Keskmiselt oli varjupaigas ühes ööpäevas veidi alla kahe inimese,» analüüsis juhataja.
Otstaveli hinnangul on see ettevõtmine ennast igati õigustanud. «Viljandi varjupaiga eripära on see, et sealset majutusteenust on rohkem vajanud mujalt maakonnast, valdadest tulnud naised,» kõneles mittetulundusühingu juhataja. «Telefoni teel on nõu küsinud ka paljud linnaelanikud.»
Abivajajad on tulnud nii üksi kui lastega ning ajutist elukohta on vajanud mitu viimast kuud lapseootel naist.
«Õnneks ei ole need inimesed pidanud minema tänavale, sest neil on olnud koht, kuhu tulla,» sõnas Otstavel.