/nginx/o/2008/10/13/83115t1hf766.jpg)
Kui mõni aeg tagasi murdsin pead selle üle, kas mul tuleks pensionifondi muuta, kuulsin palju ka säärast arvamust: «Mina niikuinii pensioniiga ei näe ning seepärast pole mõtet fondide pärast muretseda ja ametlikult makse maksta.»
Repliik: Tekitab kõhedust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleb tunnistada, et nüüd, kui valitsus on heaks kiitnud plaani kergitada pensioniiga 2024. aasta lõpuks 65. eluaastani, võib sellistel arvajatel isegi õigus olla. Lootus pääseda kunagi vanaduspuhkusele on praegustel noortel üsna hägune.
Võime ju unistada, et enamik Eesti inimesi elab vanemaks kui 65 eluaastat ning kuni selle eani on nad suurepärases vormis. Tegelikkuses aga võivad paljud võidelda tervisehädadega ja kaotada oma ametialase kompetentsuse ning peavad senisest ametist taanduma.
Tänapäeva noortel tuleb karjääri planeerides arvestada, et peale hariduse omandamise peavad nad välja mõtlema, kuidas end toita siis, kui mõistus enam kõige vahedam ei ole ja tervis kipub streikima. Muidu võib juhtuda, et viimased pensionieelsed aastad pead seisma töötukassa sabas.