Juhtkiri: Näeme hiljem, euro?

Foto illustratiivne Foto: Postimees/Scanpix

Rahandusministeeriumi neljapäeval avaldatud majandusprognoos osutus tükk maad eelmisest kehvemaks ja oli isegi teiste Eesti finantsinstitutsioonide viimaste ennustustega võrreldes mitme protsendi jagu pessimistlikum. Selle järgi langeb meie majandus tänavu tervelt 14,5 protsenti, mis tähendab 4,2-protsendist eelarvepuudujääki.

Teatavasti on valitsus võtnud kindlalt nõuks minna eurole üle 2011. aastal ning selleks peaks riigi eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiridesse. Niisiis on eesmärgi saavutamiseks vaja vähendada seda vähemalt 2,5 miljardit krooni. Ent kuidas, kui kaks kolmandikku aastast on läbi ja eelarvet on juba kaks korda kärbitud?

Peaminister Andrus Ansip teatas eile, et valitsusel on kindel plaan, kuidas 2011. aasta 1. jaanuaril eurotsooni pääseda. Kava kohaselt aetakse eelarvet tasakaalu eeskätt riigi tulude suurendamise abil, ehkki valitsussektorit ootab taas ka kulude kärpimine.

Sissetulekute kasvatamine on kahtlemata kena, ent jääb arusaamatuks, kuidas valitsus seda teha mõtleb ja kui see tõepoolest võimalik on, miks ei ole seda juba seni käsile võetud.

Peaminister pakkus välja kaks ideed: võtta riigiettevõtetest võimalikult palju dividende ja nõuda sisse 1,2 miljardi krooni väärtuses seni tasumata trahve.

Esimene ettepanek on veidi kahtlane, sest väljavõtmata dividende ei saa riigiettevõtetes enam kuigi palju olla ning kui kasumit hakatakse tekitama raamatupidamisnippidega, võib see anda firmadele edaspidi väga valusa löögi.

Mis trahvidesse puutub, siis mõte saada nelja kuu jooksul kätte aastate jooksul võlgu jäädud raha on pehmelt öeldes utopistlik.

Võimalik, et majandus ärkab kolmandas ja neljandas kvartalis ellu ning aasta kokkuvõttes pole langus nii suur, kui rahandusministeerium ennustab. Võib ka olla, et valitsusel õnnestub eelarvetasakaalu parandada. Eks tibusid loeta sügisel. Ent praeguste andmete põhjal tundub, et eurosid me ületuleval kevadel küll veel ei loe.