Juhtkiri: Kas roolijoodik häbiposti?

Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eile «Postimehe» veebiväljaande vahendusel avalikkuse ette jõudnud uudise kohaselt on riigikogu õiguskomisjonis mitu korda arutatud mõtet anda politseile luba avalikustada korduvalt purjuspäi roolis olnud inimeste nimed ajakirjanduses.

Et kohtuotsused on avalikud, on joobes juhtimise eest karistatute nimed ka praegu avalikud, kuid nende teadasaamiseks tuleb endise justiitsministri ja praeguse õiguskomisjoni juhi Ken-Marti Vaheri sõnul täpselt teada inimese nime ja isikukoodi. Poliitikute plaani kohaselt võiks politsei edaspidi ise hakata nimesid avaldama. Kus ja kuidas seda teha, jääks sel juhul korrakaitsjate otsustada.

Tegu on kaalumist väärt meetmega, ehkki selle tõhusust on raske hinnata. Midagi uut selles iseenesest poleks, sest olid ju veel viie aasta eest roolijoodikute nimekirjad maakonnalehtedes tavalised.

Sellest ajast on mitmel «Sakala» ajakirjanikul meenutada lugusid, kuidas purjuspäi politseile vahele jäänud juhid toimetuses oma nime saladusse jätmist mangumas käisid. Nii mõnigi pidas kopsaka trahvi tasumisest märksa suuremaks karistuseks teo ilmsikstulekut. Teisisõnu töötas avalik häbi nii mõnegi liiklushuligaani puhul, kuid samas ei saa väita, et toona oleks roolijoodikuid meie teedel kokkuvõttes vähem liikunud — pigem vastupidi.

Purjuspäi rooli keeranute korrakindlale häbimärgistamisele on ka vastuväiteid. Näiteks võib küsida, miks me nende puhul seda teeme, kuid teiste kurjategijate puhul mitte. Samuti võib vaielda, kas ajakirjandusväljaannetel tasub lasta end karistuse elluviijatena kasutada. Ja lõpuks tuleb silmas pidada sedagi, kuidas avalikustamine mõjutab juhi süüta lähedasi, näiteks tema lapsi.

Nagu ikka, asub tõde kusagil vahepeal ning lõpliku otsuse langetamiseks tuleb kõik argumendid kaalule seada.