/nginx/o/2008/10/13/83115t1hf766.jpg)
Mõni aeg tagasi sain telefonikõne inimeselt, kes võitleb raske haigusega. Tal oli mure: Eesti Televisioon lõpetas saate «Puutepunkt» näitamise, mis on üks ütlemata kahetsusväärne samm.
Repliik: «Puutepunkt» peaks jääma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei tea, et Eesti kanalitel oleks teisi sääraseid saateid puuetega inimestele. See oli ainus, kust meiegi saime toetust,» nentis ta. «Mõni aasta tagasi esinesin seal ka ise ja nii mõnigi inimene on mulle öelnud, et ta sai minu jutust jõudu.»
Tõepoolest, läinud pühapäev oli esimene, kui «Puutepunkti» enam eetris ei olnud. Saatejuht Kaidor Kahar oli ju 5. aprilli saate lõpul selge sõnaga öelnud, et sari lõpetab.
«Puutepunkt nägi ilmavalgust Euroopa sotsiaalfondi toel ning nagu europrojektidega ikka, need ühel päeval algavad ja ühel teisel päeval lõpevad,» lausus Kahar.
Tuleb tunnistada, et ka minul on «Puutepunkti» lõppemise pärast kahju. Kuigi ma polnud selle sarja pidev vaataja, jätsid paljud nähtud saated minusse sügava emotsiooni.
«Puutepunkt» oli tehtud kaasakiskuvalt ja professionaalselt. See käsitles südamlikult neid delikaatseid lugusid ja keerulisi probleeme, mis puudutasid nii puuetega inimesi, haigustega võitlejaid kui nende lähedasi. Kui vähegi võimalik, tuleks seda sarja jätkata.