Hannes Rumm: vaieldakse, kas on vaja rohkem või vähem Euroopat

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Rumm leiab, et arutelus võiks olla vähem emotsiooni ja rohkem ratsionaalset mõtlemist.
Hannes Rumm leiab, et arutelus võiks olla vähem emotsiooni ja rohkem ratsionaalset mõtlemist. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm nendib, et majanduskriisi mõjul on Lääne-Euroopa noorte tulevikulootused esimest korda poolesaja aasta jooksul viletsamad kui nende vanematel.

Rumm rõhutab siiski, et euroliidu ja ühisraha ümber möllavatest kirgedest hoolimata on Eestile kasulik suurtes liitudes olla.

Amet on selline, et aeg-ajalt tuleb teil ka koolides esinemas käia. Mida õpilased Euroopa Liidu kohta küsivad?

Põhiliselt seda, kuidas see nende elu mõjutab. Majanduskriis mõjutab kahjuks halvasti. Lääne-Euroopas on esimest korda pärast Teist maailmasõda olukord, kus koolist tööle minevate noorte tulevikulootused on viletsamad kui nende vanematel.

Raske seisu põhjus on see, et pikka aega elati üle võimete ja arvati, et elu saabki ainult paremaks minna. Nende pattude eest nuheldakse paljudes Euroopa riikides tänaseid noori.

Ka Eestis on pikalt vinduva Euroopa kriisi mõjul noortel praegu palju raskem kui näiteks kümmekond aastat tagasi tööturule jõudnutel.

Ega pärast 1929. aastal alanud kriisi ju sellist ülemaailmset kriisi pole olnudki.

Toonanegi kriis sai alguse Ameerikast ja levis Euroopasse, selle mõjul oli Eestis kolmekümnendate aastate esimene pool ränga majanduskriisi aeg. Siis ei olnud aga riigid üksteisest nii sõltuvad, nagu on praegu.

2008. aastal lasti USA-s pankrotti suhteliselt väike investeerimispank Lehman Brothers ning pool aastat hiljem kasvas sellest alguse saanud kriisi tõttu Eestis järsult tööpuudus, pankrotistusid ettevõtted ja riik tõmbas kulusid 20 protsenti koomale.

Kreeka puhul on arutatud, et ehk oleks õigem see riik pankrotti lasta ja euroalast välja saata. Aga nii kaua kui vähegi võimalik, ei taheta sellist riski võtta, sest kardetakse Lehman Brothersi sarnast ahelreaktsiooni.

Ennekõike Saksamaal, aga samuti Prantsusmaal ja Itaalial on suured investeeringud nii Kreekas kui Hispaanias.

Üks asi on otseinvesteeringud ja laenud Kreeka pankadele, aga oluline on ka kaudne majanduslik mõju. Kreeka ja teiste abi palunud riikide kehv seis pidurdab kogu Euroopa majandust. Et Eesti majanduse hea käekäik sõltub toodete ja teenuste müügist Soome, Rootsi ja Saksamaale, mõjutavad teises Euroopa ääres olevad riigid tuntavalt Eesti majanduse tervist.

See on siis üks põhjus, miks meil on kasulik toetada Kreekat ja Hispaaniat Euroopa stabiilsusmehhanismi (EMS) ja finantsstabiilsuse fondi (EFSF) kaudu?

Mõnikord on kasulik vaadata asju võõra pilguga.

Käisin Eesti ajakirjanikega mõne nädala eest Lätis ja saime kokku peaminister Valdis Dombrovskisega. Tema tõi Läti välja hullust seisust, kus lõunanaabrid olid sunnitud rahvusvaheliselt valuutafondilt ja Euroopa Komisjonilt raha küsima, et riik suudaks palku välja maksta. Vähe sellest, Dom­brovskis võitis pärast metsikut kulude kärpimist ja maksude tõstmist valimised.

Kui Eesti ajakirjanikud temalt küsisid, kas Läti tahab ikka veel eurorahale üle minna, vastas ta, et esimesel võimalusel ehk 2014. aastal. Läti peaminister pidas euroga liitumist kasulikuks hoolimata sellest, et ka Lätil tuleb siis kohe ESM-i raha sisse maksma hakata.

Ta tõi näite, et 85 protsenti lätlastest on oma laenud võtnud eurodes, aga palka saavad nad lattides. Kui latt devalveeritakse, kaotavad lätlased oma elatustasemes järsult. Sama valuutariski vaatavad ka ettevõtted.

Kui mõnel Põhjamaade ettevõttel on valida, kas investeerida Eestisse või Lätisse, valib ta Eesti, sest siin valuutariski ei ole. Võimest eurole üle minna sai meie majanduse kvaliteedimärk. Vaevalt usub keegi, et Dombrovskis on rumal riigimees.

Euroraha on kindlasti üks tugevamaid Euroopat liitvaid asju ning Eesti huvides on alati olnud, et me kuuluksime võimalikult tugevasse Euroopa Liitu ja NATO-sse.

Väikese riigi huvid on kõige paremini kaitstud just siis, kui ta kuulub tugevatesse liitudesse. Näiteks otsustas Euroopa Komisjon hiljuti algatada uurimise Gazpromi suhtes, sest kahtlustatakse, et Gazprom müüb monopoolset seisu kuritarvitades osale Euroopa Liidu riikidest, sealhulgas Eestile, gaasi ebaõiglaselt kõrge hinnaga. Hinnavahe on 30 protsenti.

Kui monopoolse seisundi kuritarvitamist õnnestub tõestada, peab Gazprom hinnapoliitikat muutma ja maksma miljardites eurodes mõõdetava trahvi.

Kui keegi ei usu, et Gazpromist on võimalik jagu saada, siis samasuguse uurimise ja kohtuasja tulemusena sundis Euroopa Komisjon tarkvarahiiglast Microsofti maksma 1,5 miljardit eurot trahvi ning oma käitumist muutma. Gazpromi näide tõestab, et mida ühtsemad on Euroopa Liidu riigid mingis valdkonnas, seda suurem on sellest kasu ka Eestile.

Viimastel nädalatel on üha rohkem räägitud Euroopa ühendriikidest. Millises seisus asjad on?

Kriisi tõttu ilmnevad Euroopa Liidu ülesehitamisel tehtud vead. Seetõttu pakuvad paljud inimesed praegu ideid, kuidas Euroopa Liitu ümber korraldada sellisel moel, et see oleks tugevam ja töökindlam. Vaieldakse, kas vaja on rohkem või vähem Euroopat.

Tavalises inimeses tekitab pidev ideede tulv segadust. Kõige kaalukamate muudatusettepanekutega tulevad detsembris välja niinimetatud neli Euroopa Liidu presidenti (Euroopa komisjoni, ülemkogu, keskpanga ja euroala juhid — toimetus). Seejärel hakkavad ettepanekuid arutama liikmesriigid.

Kõik need meeldivad või ebameeldivad põhimõttelised muudatused tähendavad aastatepikkusi arutelusid ning seejärel rahvahääletuste korraldamist paljudes riikides.

Ka Eestis on vaja arutelu, kus on vähem emotsiooni ja rohkem ratsionaalset mõtlemist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles