Viljandi linnavolikogu on otsustanud taotleda keskkonnaministeeriumilt heakskiitu lossimägede maastikukaitseala piiridest väljaarvamiseks.
Viljandi soovib lossimäed maastikukaitseala piiridest välja arvata
14. märts 2009, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak pidas taotlust igati põhjendatuks.
«Seda oleks pidanud juba mõni aasta tagasi tegema, aga varem puudus vist julgus,» lausus ta.
Ohus on nii inimesed kui müürid
Abilinnapea Rein Triisa sõnul osutas linna tellitud keskkonnamõjude hindamine, et maastikukaitseala piiride muutmine on põhjendatud, sest lossimägede muinsuskaitsealused objektid vajavad senisest tõhusamat kaitsmist ja paremat eksponeerimist. See kirjutati sisse ka praegu koostatavasse linna üldplaneeringusse.
«Maastikukaitseala praegused piirid kehtestati 1997. ja muinsuskaitseala piirid 1995. aastal. Tollal vaatasime meid ümbritsevale natuke teisiti,» nentis Triisa.
Praegu on lossimäed nii maastiku- kui muinsuskaitse objekt. Looduskaitse all olemine tähendab aga ühtlasi, et sellelt alalt puude mahavõtmine on keeruline ja pikka kooskõlastamist nõudev protsess.
«Ka võsaraieks ja üksiku pehkinud puu langetamiseks tuleb keskkonnaametile kirjalik taotlus esitada ning kõigepealt paika üheskoos vaatamas käia. Alles seejärel otsustatakse, kas raieluba anda või mitte,» selgitas Triisa. «Kui aga õigel ajal ei saa vanu pehkinud puid eemaldada, muutuvad lossimäed inimestele ja teiste hulgas turistidele ohtlikuks.»
Lisaks sellele seavad nii mõnedki puud abilinnapea sõnul ohtu muinsuskaitse all olevad müürid.
«Seni on varemete lähedalt lubatud maha võtta vaid mõni üksik puu. Osa puude oksad toetuvad aga vastu müüre ja lehed levitavad niiskust ning puujuured hargnevad müüride all,» rääkis ta. «Igal aastal üritame lossivaremeid konserveerida ja taastada 500 000 — 600 000 krooni eest. Paraku kulgeb hävinemisprotsess kiiremini kui taastamistöö.»
Triisa tõi näiteks Kirsimäe aida esise müüri ning küsis: «Kas allesjäänud puud tagavad selle säilimise või mitte?»
Eeskujuks Kuressaare ja Rakvere
Jaak Pihlaku hinnangul tuleks lossimägedes maha võtta seal sovetiajal ise kasvama hakanud vahtrad ja muu võsa, mis on sulgenud paljud kaunid vaated, samuti muinsuskaitsealustele müüridele ohtlikult lähedal seisvad puud.
«Ka muinsuskaitseamet ei luba valimatult raiuda. Istutatud ja ise kasvanud väärtuslikumad puud peab kindlasti alles jätma. Iga puu meeleheitlik kaitsmine on aga kitsarinnaline lähenemine,» kõneles ta.
Muuseumi juht tuletas meelde, et sada aastat tagasi kasvasid Viljandi lossimägedes ainult mõned sinna istutatud tammed.
«Praegu vaidleme iga isekasvanud puu mahavõtmise üle, sest osa rohelisi on fundamentalistid, kes arvavad, et igal pool peab olema võpsik. Erinevalt ürgmetsast peabki aga linnas loodus olema inimese kontrolli all. Kui me tahame lossivaremeid eksponeerida, peame seal kahtlemata veidi raiet tegema,» leidis ta.
Pihlak tõi võrdluseks Kuressaare linnuse. «Erinevalt viieteistkümne aasta tagusest ajast on see praegu suurepäraselt eksponeeritud.»
Ka seal ei lubanud looduskaitsjad Pihlaku sõnul puid maha võtta, ent pärast seda, kui ala looduskaitse alt välja arvati, olukord muutus.
«Nüüd on Kuressaare linnus tervikuna vaadeldav. Varem oli selle ees lihtsalt üks risune ala.»
Pihlak tõmbas paralleele ka Rakvere linnusega, mille lähedusest on kõik puud maha võetud. «Kui seal oleks võpsik, ei näeks midagi.»
Rein Triisa toonitas, et lossimägede maastikukaitseala tsoonist väljaarvamine ei tähenda, et saemehed sealsed nõlvad paljaks teeksid.
«Kavandame puude ja võsa eemaldamist, et avada vaated mälestistele. Tahame eksponeerida tervikstruktuuri, milles joonistuvad välja nii ringmüüri kontuur kui säilinud müürifragmendid,» lausus ta, lisades, et puude langetamine tuleb ikkagi kooskõlastada muinsuskaitseametis ning kogu tegevus peab olema endiselt kooskõlas ka Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.
Kogu edasine protsess on Triisa ütlemist mööda kavandatud projektipõhisena. «Oleme muu hulgas rääkinud ka valgustusest, et tuua pimedal ajal välja lossimägede kontuurid. Selleks aga peavad mäed olema rohkem avatud.»
Plaanis on koostada hoolduskava
Viljandi keskkonnaspetsialist Reeme Remmelgas nentis, et linna keskkonnaametnikel on koostöös mitme teise ameti ja spetsialistidega plaanis koostada lossimägede hooldamise kava.
«Üritame kirja panna, mida peaks ette võtma, et lossimägede piirkonda arendada. Soovime avada vaateid ning tagada müüride ja arheoloogiliste objektide säilimine,» rääkis ta.
Remmelgas rõhutas, et kõik väärtuslik on kavas alles jätta ning selleks tuleks lasta teha dendroloogiline uuring. «Lossimägedes on palju vanu ja lausa iidsed puid, mis vajavad hoidmist. Samuti on tähtis säilitada liigiline mitmekesisus.»
Samas on keskkonnaspetsialist seda meelt, et linnuse põhimüüride lähiümbrus võiks olla lagedam ning kindlasti on vaja maha võtta pajuvõsa.
Hariduse tänava poolses otsas peab Remmelgas mõistlikuks looduslik osa säilitada ning teha seal vaid raviraiet.
«Seal on nii palju linde ja väikseid loomi, kes elukohta vajavad,» põhjendas ta.
Nagu ütles Rein Triisa, tuleb jõuda lahenduseni, mis aitab säilitada ja eksponeerida üht Viljandi sümbolit. «Peame tegema kõik selleks, et inimesed ordulossi varemeid vaatama tulles naudingu saaksid.»
Küsimusele, mis on saanud plaanist rajada üle Viljandi järve köisraudtee, vastas abilinnapea, et seda ideed pole maha maetud. «Oleme kaalunud mitmeid kohti. Praegu on lõppemas keskkonnamõjude hindmine. Seejärel on võimalik hakata raha taotlema.»