Suured asjad saavad ikka alguse väikestest otsustest. Nii algas ka «Muuda oma meelt» Viljandi kunstikooli direktori Kristjan Mändmaa küsimusest: «Kas olete huvitatud?»
Kahe kuuga kuraatoriks ehk Ühe näituse saamise lugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale minu haaras võimalusest kinni veel 14 õpilast. Kursuse eesmärk oli saada teadlikumaks eesti kunstnikest, hankida teadmisi näituse korraldamisest ning proovida kätt kuraatoritöös.
Meil oli au kohtuda mitme kunstnikuga. Ehkki aega nappis, saime hakkama imega: korralik näitus valmis kõigest kahe kuuga.
Töörühma esimene kohtumine oli 3. märtsil. Juhendajad, kes meid õigel teel hoidsid, olid Kristjan Mändmaa ning Tallinnast kohale tulnud fotograaf ja kuraator Eve Kiiler. Abi osutas ka Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse tudeng Pauliina Perkkiö.
Veel kaugel ees
Märtsi alguse külmad ilmad soosisid tubast tegevust. Kunstikooli õdusas õhkkonnas lendas aeg kärmelt. Näitus tundus siis veel kauge ja ebareaalne.
Esimene küsimus oli: «Mis on nüüdisaegne kunst?» Algul oskasime selle peale vaid suud maigutada. Vastuse leidmiseks hakkasime uurima eesti kunstnike uuemaid töid. Üritasime sõnadesse panna, kuidas teos meid kõnetab ning milline võiks olla autori sõnum.
Nüüdiskunsti mõistmine on tihedalt seotud vaataja elukogemusega. Pildil olevast tähtsamgi on teosega kaasas käiv lugu.
Uurisime eri kunstnike töid. Neist mõni on unustusse vajunud, eredamad püsivad meeles ja parimaid saab vaadata meie näitusel. Kõiki soovitud teoseid meil Viljandisse saada ei õnnestunud, sest osa oli parasjagu väljas New Yorgis, Londonis või mujal. Selle üle, et eesti kunst õitseb ka laias maailmas, oli meil igati hea meel.
Leidus töid, mis nägid küll põnevad välja, kuid me ei suutnud neid sügavuti mõista, sest need tegelesid teemadega, mis pole meid õnneks või kahjuks puudutanud. Aeg-ajalt tekkis lahkhelisidki, sest oleme kõik erinevad — mis siis, et enam-vähem ühevanused. Erinevused tulid üksnes kasuks: moodustasime Viljandi noortest suurepärase läbilõike.
Pean häbiga tunnistama, et uuritud kunstnike seas olid mulle mingil määral tuttavad üksnes Jaan Toomik ja Kaido Ole. Nüüd on peale nende mu mällu sööbinud veel kümne tööd ja stiil. Eksponeeritud on Peeter Alliku, Kai Kaljo, Kirke Kangro, Edith Karlsoni, Kristi Kongi, Peeter Lauritsa, Maarit Murka, Marko Mäetamme, Jaan Toomiku, Mare Tralla, Mart Vainre ja Sigrid Viiru taieseid — graafikat, maale, fotosid, installatsioone, skulptuure, animatsiooni ja videoid.Viimaseid saab segamatult nautida spetsiaalses videoruumis.
Galeriituur Tallinnas
Kursuse ajal käisime pealinna põhilistes galeriides. Veetsime palju aega Kumus. Mustamäel kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas kohtusime Kirke Kangro ja tudengitega. Noorte kunstnikega vesteldes saime aimu nende tööst, elust ja maailmavaatest.
Aeg lendas ja seda jäi puudu. Kirke töid olime enne Viljandis analüüsinud ning nüüd oli põnev kuulda autori mõtteid. Meie näitusel on ta esindatud fotode ja skulptuuriga.
Istusime taas kunstikoolis laua taga. Käes oli aprilli lõpp ja väljas säras päike. Nüüd tuli teha töögraafikud ning jagada ülesanded. Esimene ettevõtmine oli värvida linnagalerii sein Kristi Kongi maalide tarvis helesiniseks. Need tööd on verivärsked: Viljandi on teine koht, kus neid näha saab.
Seejärel tuli teosed siia tuua ja sobilikul moel galeriisse paigutada. Ülesriputamine oli oodatust keerulisem ning vajas nuputamist. See ei olnud enam oma piltide esitlemine kunstikooli näitusel, kus peaeesmärk on saada taiesed kiiresti ja sirgjooneliselt seinale.
Päris kunstnike tööde ülesseadmine pani käed värisema, sest teadsime nende hinda. Raskeimagi maali või foto peab kindlalt seinale paigutama ning kandma hoolt, et näituse kompositsioon moodustaks terviku.
Kunstnik Kristi Kong käis ise oma pilte üles seadmas. Seda jälgides vaimustusin tema töödest veelgi rohkem. Edith Karlson tegi oma koeraskulptuuride püstitamisest workshop’i, kus said käed külge panna ka kunstikooli õpilased. Jäime raamatukokku tegutsema veel pärast selle sulgemistki.
Suurhetk jõudis kätte
Peagi jõudis kätte suurhetk, mil võisime näituse avatuks kuulutada. Kohale tuli nii noori kui vanu kunstisõpru. Kunstnikke esindas avamisel Kai Kaljo. Pärast kõnesid ja lillede andmist sai rahvas hakata töid uudistama. Vahetati muljeid ja vesteldi. Taustaks mängis muusika.
Külastajate tagasiside oli igati positiivne. Hämmastavalt hea on tunda, et oled teinud suure töö ning see meeldib ka teistele.
On tähtis teada, mis toimub kunstis praegu. Tundub mõttetu õppida kunstiajalugu, puudutamata seejuures olevikku, sestap kutsume kõiki Viljandimaa õpetajaid ja õpilasi näitusele avardama ja muutma oma kunstimeelt. Siin saab lasta fantaasial lennata.
Palume kirjutada oma mõtted saalis leiduvatele paberilehtedele ja panna need sealsamas postkasti. Tasub meeles pidada, et valesid vastuseid pole. Tahame koostada kataloogi, kus on jäädvustatud, mida arvavad nüüdiskunstist näituse koostajad ja vaatajad.
VÄLJAPANEK
«Muuda oma meelt / Change your Mind» Viljandi linnagaleriis
• Peeter Alliku, Kai Kaljo, Kirke Kangro, Edith Karlsoni, Kristi Kongi, Peeter Lauritsa, Maarit Murka, Marko Mäetamme, Jaan Toomiku, Mare Tralla, Mart Vainre ja Sigrid Viiru teosed
• Väljapaneku koostasid Viljandi kunstikooli õpilased
• Näitus annab ülevaate nüüdiskunstist ja eesti kunstnikest
• Avatud 28. maini
Allikas: Kerly Ritval