MULK ÜTLEP VÄLLÄ

Erna-Elise Neimann Foto: Elmo Riig / Sakala

Murrakuringi liikmide mure

Pallu om kõneldu perimuskultuuri üle ja 2013. aaste om kuulutet esigi selle nimege aastes.

Mulke perimuskultuuri üits suur jagu om murrak, mes om 700-aastese orja-aa üle elänu ja põlvest põlve kõnen edesi ant. Sõs es ole keelesäädet: mõte üteldi vällä nende sõnadege, mes sel aal olemen ollive.

Prilda om kiil oma muudu muutunu. Üits muutumise põhjus om sii, et mujald sissi tullu inimese akassive kõneleme oma murrakut. Sissi om tuudu Võru, Setu ja Tartu murrakut. Esieränis ull om aga asi sõs, ku keelesääde (loe: grammatika) riiglide appivõtmisege täädliguld murrakut moonutedes. Tetäs siande uus kiil, midä ütengi kihelkonnan ei ole kasutet egä ei akate kasuteme kah. Perimuskultuuri osas siast kiilt lugede ei saa. Egän kihelkonnan kõneldes raasike esimuudu, aga kohe om nätä, kas tegu om murdekeele või moonutet kirjakeelege.

Laste õpetemine käip Mulgi kultuuri instituudi puuld väl’lä ant ning Eesti Vabariigi kultuuriministeeriumi ja Eesti kultuurkapitali raha iist kinnimassetu tüüvihu järgi. Sellen om pallu moonutet sõnu ja õpetemise aluses om eesti keele grammatika. Miil ei taha sedä vasu võtta. Ää om lugede tädi Maali kirjatükke, kos om sedä perimust sihen.

Olgu kudas om, las tõise inimese kõneleve ja kirjuteve, kudas na mõistave. Aga nii, kes om ihenotsan ja tõisi õppave, pias küll perimusmurrakut mõistma ja õigeste edesi andma.

Pääasi om, et me kunstliguld grammatikat appi võtten egät sõna murdese ei taha panna, ei moonute käände- egä püürdelõppe, nõnda nagu neid es kõnelde kunnigil. Egän sõnan es võete edimest kaasäälikut ärä, nagu pruun om iki pruun, mitte ruun ja president ei ole resident. Es ütelde, et õpilase ramatiseerive, vaid koolilatse teeve näitemängu.

Me ei pias kasuteme võru keele sõnu, mis sest et piiri veeren mõni sedäviisi kõnel: jummal, iks, õdak, illus, õkva.

Ku sedä kikke ei arveste, sõs me oma tillikest Mulgi murde killukest ei oia.