51 aastat peidus, nüüd rahva ees

Lavalt ei puudu lisaks sakslastele ja venelastele kosmonaut ja pioneerid, aga ka miljonite lemmik Georg Ots. Foto: Elena Koit

Keeruline öelda, milline on klassikaline metsavennalugu. Ugala hooaja viimane uuslavastus «Metsavend» seda igal juhul pole. Küll aga on «Metsavend» aega ja ruumi painutav kompleksivaba ja humoorikas ajalookäsitlus, mis ühtlasi küsib, kui vabad me ikkagi oma valikutes oleme ning mida need toovad kaasa meile ja meie lähedastele.

Metsavendlus on endiselt tundlik ja vastuoluline teema, millesse on kätketud rohkesti nüansse. Metsavendi võib vaadelda läbi heroismiprisma ning keskenduda nende vaprusele ja eneseohverdusele. Samas oli nende meeste ja naiste lootusetu võitlus omamoodi tragöödia nii neile endile kui nende lähedastele. Metsavendlust võib käsitleda psühholoogilise draama kaudu, milles keskendutakse nende siseheitlustele ja moraalsetele dilemmadele. Ugala «Metsavend» seda kõike justkui ka teeb, aga olemuselt on ikkagi tegemist kohati groteskseks, kohati psühhedeelseks kiskuva tragikoomilise mõistulooga, millest jutustamisel pole metsavendlus vist mitte niivõrd eesmärk kuivõrd abivahend.