Selveri ristmiku liiklus kütab kirgi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Männimäe Selveri juures oleva vöötraja puhul põhjustab enim vaidlusi selle ala pikkus, mis jääb parempöörde lõpetanud auto ja vöötraja vahele. Vastusest sõltub, kas punane tuli keelab või lubab pööret teinud autol edasi sõita. Liiklusspetsialistide arvamused lähevad lahku, seaduses aga vahemaad määratletud pole.

FOTO: Gert Kiiler

Artikkel ilmus 27. aprilli «Sakalas»

Tallinna liiklusasjatundjad pole nõus sellega, kuidas Viljandi autojuhte on õpetatud liiklema Männimäe Selveri juures asuval ristmikul.

Vastuolu tekkis Eesti Televisiooni liiklusteemalises saates «Tänavaristlejad» näidatud videolõigu põhjal.

Saate külalisele, kultuuriakadeemia rektorile Anzori Barkalajale anti lahendada järgmine ülesanne: kui ta sõidab autoga Selveri parklast välja ja tahab teha parempöörde Riia maanteele, ent talle põleb sealse jalakäijate reguleeritud ülekäiguraja fooris punane tuli, kas ta tohib vöötraja ületada või peab jääma ootama rohelist foorituld.

Barkalaja vastas, et laseb esmalt jalakäijad üle tee minna ning lõpetab siis pöörde punase tulega. Täpselt nõnda on siinsetele autojuhtidele aastaid õpetanud Viljandi liiklus- ja sõiduõpetajad ning seda reeglit järgib enamik kohalikke.

Eksperdid ja autoõpetajad

Saate eksperdid Villu Vane, Indrek Madar ning Riho Tänak nimetasid niisugust käitumist vääraks.

«Reguleeritud ülekäigurajal põleb punane tuli, järelikult tuleb seal seisma jääda. Kui oleks tegu reguleeritud ristmikuga ja Selveri juurest väljasõitjale põleks roheline tuli, tuleks anda esmalt teed jalakäijale ja seejärel tohiks sõita,» põhjendas autokooli Autosõit juhataja Indrek Madar saates žürii seisukohta.

Nii eksperdid kui saatejuht Urmas Vaino avaldasid mitu korda arvamust, et pälvivad nõnda Viljandi inimeste pahameele ja järgmistel päevadel autojuhid siin muust ei räägigi.

Ega nad selle ennustusega eriti palju eksinud. Lühikese aja jooksul pöördus oma protestihääle kuuldavaks tegemiseks «Sakala» poole kaks kohalikku autosõiduõpetajat: oli ju seatud kahtluse alla nende pädevus.

Autokooli Alopex liiklus- ja sõiduõpetaja Jaak Alesma tsiteeris oma veendumuse kinnituseks liiklusseaduse para­grahvi 35 lõiget 11: «Kui reguleeritav ülekäigurada tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, ülekäiguraja ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile ja tasakaaluliikurijuhile.»

«Saates näidatud olukorra puhul on tegemist kõrvalepöörde lõpetamisega, järelikult ei pea juht rohelist tuld ootama,» põhjendas Alesma. Tema sõnul võib vaielda, millal tuleb kõrvalepööret pidada lõpetatuks, kuid liiklusseadus selle kohta midagi ei ütle.

Osaühingu LRK Autokoolitus sõiduõpetaja Jaan Kleemann tugines nagu Alesmagi liiklusseaduse paragrahvi 35 lõikele 11. «Olen pärast saadet pidanud sel teemal kirjavahetust nii Villu Vane kui Indrek Madariga. Vane ütles, et tema on seda kohta näinud üksnes video ja fotode vahendusel ning nende põhjal tundub talle, nagu oleks ülekäigurada ristmikust kaugemal,» rääkis Kleemann.

Indrek Madar oli talle väitnud, et vöötraja ette mahub sirgelt seisma koguni kaks autot. «Kontrollisin järele: kui teha pööre reeglite järgi sõidutee paremast äärest, ei mahu sinna sirgelt seisma ka üks auto,» nentis Kleemann.

Tüliõun peitub meetrites

Indrek Madar ütles telefonivestluses, et tal on niisuguse liiklusprobleemi esilekerkimise üle väga hea meel, sest see olevatki üks saate eesmärk.

Tema sõnul oli neil esmalt kavas ehitada saatelõik üles just liiklusseaduse paragrahvi 35 lõike 11 selgitamiseks, et näidata sellest tulenevat õigust sooritada parempööre punase tulega. Lõik pidi filmitama Tallinnas, kuid siis tuli vihje, et Viljandis on just niisugune probleemne ristmik. «Kohapeal avastasime oma üllatuseks, et siinne ristmik ei vasta nendele nõuetele ja peame muutma mõtte vastupidiseks,» rääkis Madar.

Ta kinnitas, et saates kõlas kolme žüriiliikme ühtne seisukoht. «Peamine küsimus ongi, kas kõnealune vöötrada on ristmiku osa või paikneb väljaspool seda. Meie arvates jääb see piisavalt kaugele, et olla iseseisev, ning nõnda ei kohandu sellele ka palju räägitud paragrahvi 35 lõige 11,» nentis Madar.

Jaak Alesma väitel pole küsimus üldse selles, kui kaugel on ristmik, sest üheteistkümnes lõige ei räägi ristmikust, vaid kõrvalepöördest. Ta soovib Madarilt teada, missugune paragrahv keelab Barkalajal saates näidatud olukorras parempööret sooritada.

Indrek Madaril on vastus olemas. «Ükski liiklusseaduse punkt ei keela Barkalajal selles olukorras paremale keerata. Kohtunike seisukoha järgi on pööre selleks ajaks juba lõpetatud ja liigutakse otse, kuni jõutakse foorini. Seda juhtumit ei hõlma liiklusseaduse paragrahvi 35 lõige 11, vaid paragrahv 7, milles on juttu fooritulede tähendusest,» selgitas ta.

Nii taandub kõik ikka pöördekoha ja vöötraja vahele jäävatele meetritele.

Kohalikel on oma reeglid

Indrek Madar mainis, et otsust, mille nad saates langetasid, mõjutas kohapeal võtte käigus kogetu: vöötraja ette jäid seisma kaks Jakobsoni kooli poolt mööda Riia maanteed tulnud autot. «Et otse sõitnud autod mahtusid ootama, ilma et oleksid ristmikku kinni pannud, tundus vahe ristmiku ja vöötraja vahel olevat piisavalt suur,» nentis ta.

Tõtt-öelda oleksid need autod pidanud peatuma juba enne ristmikku stoppjoone taga, aga et see oli talvel maha kulunud, ei saanud nende juhid sellest teadlikud olla.

Madar nimetas viljandlaste praktiseeritavat punase tulega parempööret sellel ristmikul loogiliseks ega näinud selles lisaohtu, aga ütles, et see peab olema ka juriidiliselt korrektne ehk seadusega kooskõlas.

«Viljandlased võivad olla vaikimisi kokku leppinud käituda kõnealusel ristmikul nii, aga kui sinna satub mujalt tulnu, kes lähtub liiklusmärkidest ja seadusest, võib liiklejate vahel tekkida kaheti mõistmist,» lisas ta.

Seda, et viljandlased või linnas mõnda aega elanud inimesed saavad asjast aru ühtmoodi, aga sissesõitnud teisiti, näitab ka tõik, et peale Anzori Barkalaja lahendas saates ülesande ainsana samamoodi näitlejanna Maria Soomets, kes elas ja töötas aastaid siin.

Indrek Madari arvates pole kõnealune ristmik kõige korrektsemalt lahendatud ning sealt väljasõit on ebaloomulik, mistap kohalik liikluskomisjon peaks püüdma olukorda parandada.

«Mõistan Viljandi autoõpetajate reaktsiooni. Tunnen neid päris hästi, olen neist väga heal arvamusel ja mul pole põhjust nende professionaalsuses kahelda,» kinnitas Madar, ent lisas, et jääb selles asjas siiski eriarvamusele.

Viljandi sõiduõpetaja Elari Ibrus, kes jagab teadmisi nii Indrek Madari firmas Autosõit kui Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis, tunnistas, et temagi on soovitanud sealsel ristmikul liigelda samamoodi kui teised siinsed kolleegid. «Arvan, et paragrahvi 35 lõige 11 on seal täiesti kohane,» lisas ta.

Praegune käitumine toimib

Maanteeameti Lääne regiooni liikluskorraldusosakonna peaspetsialist Alard Tallo, kes on ühtlasi Viljandi liikluskomisjoni liige, jagab siinsete sõiduõpetajate seisukohta. «Minu arvates on ülekäigurada õigel kohal ja lähemale ei saakski seda teha. Ülekäigurada tuleb teha sõidutee võimalikult kitsale osale, ristmiku puhul pöörderaadiuse lõppu. Niimoodi on see ristmiku osa ja seal kehtib liiklusseaduse paragrahvi 35 lõige 11,» nentis Tallo.

Tema meelest toimib praegune süsteem hästi ja üldist liikluspilti vaadates on ohutum, kui Selveri juurest tulijad saavad sooritada parempöörde ka punase tulega. «Meil on selle ristmikuga olnud probleeme just siis, kui osa autojuhte jääb pöörde lõpus punase tule taha seisma,» lisas ta.

Alard Tallo sõnul võivad asjad paista kaugelt vaadates mõnikord teistsugused kui kohapeal, kus nende sees ollakse iga päev.

Jaak Alesma soovitab Viljandi autojuhtidel ka edaspidi sellises olukorras anda teed jalakäijatele ning lõpetada pööre, sõltumata sellest, missugune tuli fooris põleb.

Tema meelest oleks nende ja paljude muudegi probleemide lahendamiseks vaja korralikku liiklusõpikut. «Meil kehtib liiklusseadus, aga selle järgi õppida pole võimalik. Seega tuleb paljudel juhtudel lähtuda tervest mõistusest ja alati ei saa seadusest kinni hoida nagu pime seinast,» lisas ta.

ARVAMUS

Alvar Pähkel,
Viljandi politseijuht

Politsei kedagi sinna ristmikule valvesse panema ei hakka. Olukorda tuleks kindlasti arutada Viljandi liikluskomisjonis ja leida kõige õigem lahendus. Praegu soovitan jätkata selles paigas liiklemist nagu varem ning suhtuda üksteisesse mõistvalt.

Tagasi üles