Halliste valla rahvamajad saavad soojaks ja ilusaks

Vana-Kariste seltsimaja juhataja Merle Hüva sõnutsi otsiti seinale sobiv värvitoon palettidest üheskoos külarahvaga. Hoone ehitati 1932. aastal koolimajaks ning haridust anti seal 2005. aastani, mil algkool laste nappuse tõttu uksed sulges. Sestpeale on see olnud külarahva kooskäimise kohaks. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kaarli rahvamaja oli selle kandi rahva sõnul vahepeal kuulus Euroopa pikimate jääpurikate poolest. Pärast renoveerimist seda muret enam ei ole.

Halliste vallavanem Andres Rõigas ütles, et seda ja veel kolme rahvamaja remontides ongi kõige rohkem rõhku pandud soojapidavuse parandamisele ning tänu sellele on aastate jooksul suudetud püsikulusid isegi vähendada.

«Vanasti puhus mõnes paigas tuul igast nurgast läbi,» meenutas Rõigas.

Kaarli, Halliste, Uue-Kariste ja Vana-Kariste rahvamaja on tõhusa uuenduskuuri läbinud euroraha abiga. Vana-Kariste seltsimaja sai läinud aasta lõpul helerohelise kuue ning parajasti käivad tööd Kaarli rahvamajas, kus rekonstrueeritakse mõlemad saalid ja lava.

Andres Rõigase sõnutsi on igas paigas tublid eestvedajad, kes mõistavad õigetest kohtadest raha taotleda. «Vald ei ole projektide koostamise ja kirjutamisega otseselt seotud, oleme jaganud omaosaluse katmiseks iga-aastast tegevustoetust,» selgitas ta. Mõne väiksema projekti omaosalus on leitud ka seltside rahast.

Memmed ja noortelaagrid

«Oleme Uue-Kariste külade seltsi juhiga naernud, et omal ajal ehitati hoone kahe aastaga, aga nüüdsed renoveerimistööd on etappide kaupa väldanud juba 2004. aastast,» kõneles vallavanem.

Keset Vana-Kariste küla seisev seltsimaja fassaad särab detsembrikuust kutsuvalt. Seltsimaja juhataja Merle Hüva tõdes, et värvitoon leiti külarahvaga üheskoos: seisti maja kõrval ja valiti palettidest. PRIA külaelu arendamise meetmega vahetati ka seltsimaja aknad. Projekti kogumaksumus oli 40 000 eurot.

Kuigi külas on registreeritud sada inimest, elab seal Merle Hüva sõnutsi püsivalt vaid poolsada. Seega rahvarohkusega kiidelda ei saa, vaid jõulupeol ja jaanitulel on noort rahvast rohkem.

Vana-Kariste seltsimaja kandev jõud on 70—80-aastased memmed, kes käivad majas kord nädalas võimlemas ja omavahel juttu ajamas. Muul ajal peetakse seal sünnipäevi ning suviti noorte- ja mulgi keele laagreid. Merle Hüva ütles, et rahvarohked on ka vastlapäevad:  Halliste ürgorgu Taevamäele liugu laskma ja muidu lustima koguneb tavaliselt poolsada inimest.

Vajalikud majad

Vallavanem tunnistas, et noorte tung rahvamajadesse on pigem vähenenud. Varem olid kõikjal internetipunktid, kuid nüüd on inimestel kodus netiühendus ning need enam ei toimi.

Andres Rõigase sõnutsi käib Halliste ja Kaarli rahvamajas suhteliselt vilgas tegevus, Uue-Karistes ja Vana-Karistes on toimetamine tasasem.

«See-eest on Uue-Karistes olnud vahvad ja hästi välja kukkunud peod ning muud vallarahvale mõeldud ettevõtmised,» kinnitas ta. «Kindlasti ei ole need majad mõttetult keset metsa korda tehtud. Külaelanikel on neid vaja ning neile muud funktsiooni leida oleks ka keeruline.»