Vaba mõte ⟩ Laseme Marju lahti!

Kui enne valimisi käis hoogne üksteise ületrumpamine ning summad lubaduste hinnalipikutel paisusid kohati astronoomiliselt suureks, siis pärast valimisi käib justkui vastupidine võistlus: kes kui palju teistest rohkem kärpida sooviks. Rahandusminister Mart Võrklaev leidis, et raskete aegade üleelamiseks võiks võtta laenu ja kulusid kärpida. Eesti 200 juhi Margus Tsahkna arvates tuleks järgmise aasta riigieelarve puudujäägile kate leida kõikide ministeeriumide kulude võrdsest kärpimisest. «Pekk tuleb maha riivida!» kuulutas ta ning see on kahtlemata võrdlemisi populaarne sedastus. Tõepoolest, kui on pekki, tuleb see maha riivida.

Kui enne valimisi ei tahtnud keegi poole sõnagagi seletada, kust lubaduste katteks raha tuleb, siis kärbetest rääkides ei taha keegi öelda, millisest pekist täpselt jutt käib. Tsahkna sõnul võiks ministeeriumidest seitse protsenti kärpida, aga mille arvelt, jäägu mõistagi ministeeriumide endi otsustada.

Kui ma oleks õel, võiks ma ju öelda, et olen palju parem poliitik ja majandaja kui tema, ning teatada, et kärpida võiks lausa 7,5 protsenti ning mitte ainult pekki ei tule maha saada, vaid ka musklit (tulusid) juurde kasvatada. Kui ma aga ei ütle, kust ja kuidas täpselt, siis on mu sõnad tühi loosung.