Kipsplaaditükkidest alanud prügivaidlus lõppes õiguskantsleri juures

Prügikonteinerisse ei või panna ehitusjäätmeid, aga natuke ikka võib ka. Kui palju on natuke, seda keegi mahuliselt või kaalu järgi seletada ei oska. Igal juhul need tükid, millest prügivedajad mai hakul pildi tegid, on juba üle piiri.  Foto: Elmo Riig

5. mai varahommikul avasid prügivedajad ühe Viljandi eramaja juures prügikonteineri ja sealt vaatasid neile vastu kipsplaaditükid. Vedajad otsustasid, et ehitusprahti on konteineris lubamatult palju, ja jätsid konteineri tühjendamata. Vaidlus, kas prügivedajad käitusid õigesti või valesti, jõudis õiguskantslerini, kes soovitas linnaametnikel rahvale selgitada, mida tohib segaolmejäätmete sekka panna.

Kui tänavu aprillis täpsustatud Viljandi jäätme-eeskiri ja 15. maist kehtima hakanud varasemast selgemaks kirjutatud jäätmeseadus ütlevad Viljandi linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Villem Kutti sõnul üsna üheselt, et ehitusjäätmeid ei tohi segaolmeprügisse panna, siis päriselu on keerulisem.

Kutti seletusel võiks ehitusjäätmeid panna konteinerisse väheses mahus. Kui palju on aga vähe, on paraku hall ala. «Värvise pintsli või natukese tapeedi pärast nüüd konteinerit tühjendamata ei jäeta,» oli Kutti veendunud. Kui palju kipsplaati võiks olla natuke, on aga üsna segane. «See, mis vaatas vastu tollest konteinerist, oli ka minu meelest ikka liiga palju,» lausus Kutti 5. mai juhtumi kohta.