Ebasoodsast lepingust loobunud töötajad said koormust juurde

Kui haigla arstide ja õdede palga pealt kokku hoiab ja nad tööõiguslikest tagatistest ilma jätab, võivad nood kitli varna riputada ja paremaid võimalusi otsima minna.

FOTO: Liis Treimann / «Postimees»

Möödunud reedel saatis Eesti arstide liit Viljandi haiglale pöördumise, milles mõistetakse hukka töötajatele surve avaldamine käsunduslepingu sõlmimiseks.

Käsunduslepinguid on Viljandi haiglas kasutatud juba mitu aastat põhiliselt valvete eest tasumiseks. Töölepingu põhjal tuleb ületunnitöö eest maksta poolteisekordset tasu, käsunduslepinguga ei ole vaja lisatasu aga maksta. Nii kahaneb inimeste töötasu ja nad võivad ilma jääda tööõiguslikest garantiidest.

Vastuseks suurendati koormust

Kõige teravamalt avaldus konflikt haigla erakorralise meditsiini osakonnas (EMO), kus meditsiiniõed, kes seni olid teinud ohtralt valveid just käsunduslepingu järgi, keeldusid seda sõlmimast.

Haigla juhtkond leidis lihtsa lahenduse. Nagu sealsed töötajad rääkisid, öeldi neile, et kui juhtkonna pakutud töösuhete variant ei sobi, pannakse õed lihtsalt suurema koormusega tööle. Nii päevasest kui öisest vahetusest võeti üks õde vähemaks.

«See oli karistus selle eest, et me ei kirjutanud käsunduslepingule alla,» rääkis üks osakonna töötaja. «Lisaks kuulsime juttu, kui väike on meie töökoormus.»

Töötaja kirjeldust mööda käib osakonnast ööpäevas läbi keskmiselt üle neljakümne inimese, kellest mõnel on lihtsam häda, mõnega tuleb aga pikalt tegelda: teha analüüse ja seisundit jälgida. «Tööd ei olnud sugugi vähe, aga me saime sellega hakkama. Nüüd läheb tükk maad raskemaks ja ka ooteaeg pikeneb,» lausus ta.

Mis puutub statistikasse, võib Viljandi haigla EMO kahjuks rääkida see, et ta ei tegutse vastuvõtuosakonnana.

«Tööpäeviti on meie haiglas plaaniliste haigete vastuvõtt eraldi, aga see ei olegi arstiabi osutamine, vaid ainult patsiendi haiglasse vormistamine,» selgitas meditsiinitöötaja. On haiglaid, kus patsiendid vormistatakse statsionaarsele ravile EMO kaudu ja see parandab tunduvalt statistilisi näitajaid.

Efektiivsemaks ja otstarbekamaks

Haiglast saadetud kommentaaris on öeldud, et EMO õendustöötajad ei soovi enam käsunduslepinguid sõlmida ning selle järele pole ka otsest vajadust, sest statistikast nähtub, et Viljandi haigla EMO õe ametikoha koormus ehk teenindatud patsientide keskmine arv ajaühiku kohta on konkurentsitult kogu Eesti väikseim ja jääb selleks ka pärast õeringide arvu vähendamist. Seega muudetakse tööprotsess efektiivsemaks ja otstarbekamaks.

«On arusaadav, et iga muudatus võib kellelegi tunduda ebameeldiv, aga töökorraldus ei saa olla ainus muutumatu asi siin muutuvas maailmas,» teatas juhtkond.

Haigla väitis, et kuna käsunduslepinguga teenitu pealt makstakse sotsiaalmaksu, kajastub see ka vanemahüvitise ja pensioni arvestuses. «Puhkusetasu arvestusse käsund ei kuulu, kuid käsunduslepingute summad on kokkuleppelised ning erinevalt töölepingust ei ole komponente eraldi välja toodud,» lõpeb selgitus.

Haigla rõhutas ka seda, et käsunduslepinguid ei ole kasutatud töölepingute asendamiseks, vaid ainult lisana.

Haigla juhatusel pole infot, et käsunduslepinguid kellelegi peale surutaks.

Raha on tõepoolest vähe, aga nagu paljud haigla töötajad väidavad, on suur viga ka suhtlemises. Need, kes ei tee nii, nagu juhtkond soovib, või liialt oma arvamust avaldavad, satuvad töötajate sõnul löögi alla.

EMO-le on ette heidetud sedagi, et ta ei teeni haiglale kasumit, see tähendab ei telli kalleid protseduure. Osakonnas töötavad aga kogenud arstid, kes teevad uuringuid vaid meditsiiniliste näidustuste põhjal.

Moodsaimgi aparaat vajab inimest

Arstide liit on veendunud, et rahapuudusega ei saa õigustada seaduste täitmata jätmist. «Kui arste ja õdesid on vähe ning nad on nõus tegema ületunnitööd, tuleb see neile ka töölepingu seaduse järgi hüvitada kas vaba aja või 1,5-kordse tasuga, mitte hiilida seadusest mööda käsunduslepingutega,» ütles arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa.

Tema arvates pidurdaks tervishoiutöötajate lahkumist töökoormuse reguleerimine ja palgatõus, aga nii sotsiaalminister kui haiglajuhid keelduvad seda arutamast. «Rahapuudust tegelikult ei ole — haigekassa on headel aegadel teeninud kasumit, mis seisab kasutamata,» võttis ta olukorra kokku.

KOMMENTAAR
KATRIN REHEMAA,
arstide liidu peasekretär

Haiglajuht väidab, et arstid ja õed sõlmivad käsunduslepinguid vabatahtlikult, kuid eks iga töötaja tea, kuidas tööandja soovide täitmise vabatahtlikkusega lood tegelikult on.

Ja miks peaksid inimesed vabatahtlikult lisatasust loobuma? Ületundide eest vaba aja andmine haiglalt otseselt lisaressurssi ei nõua, kuigi ilmselt jääks siis osa tööst lihtsalt tegemata.

Tagasi üles