Eelmisel nädalal tunnistas maakohus süüdi kuus suurte narkootikumikogustega äritsenud noort meest, kuid et karistus määrati tingimisi, ei läinud neist keegi trellide taha.
Narkoärikad pääsesid tingimisi karistusega
12. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtus riiklikku süüdistust esindanud prokuröri abi Jane Pajuse andmetel pole enamik süüdimõistetutest viljandlased, kuid olid 2007. aastal kuritegusid sooritades Viljandiga õpingute tõttu seotud.
Kohtuotsusest nähtub, et ahelas, mille kaudu narkootikumid pealinnast Viljandisse jõudsid, mängis tähtsaimat osa 28-aastane Denis Lambinen. Tema käest hankisid siin levitamiseks mõnuaineid 25-aastane Edgar Grigorjev ja tollega kolmel korral kaasas olnud 23-aastane Ilja Balabko.
Enamasti pealinna bensiinijaamades asetleidnud kohtumistel soetasid Grigorjev ja Balabko 210 tabletti metüleendioksümetamfetamiini, mida rahva seas tuntakse ecstasy’na, ja 300 grammi kanepit.
2007. aasta 13. detsembril andis Lambinen kellegi Armeni-nimelise tuvastamata tegelase vahendusel Tallinna sadama lähedal asuvas tanklas narkootikume teiselegi kuritegelikult ettevõtlikule paarile. 22-aastane Marat Ivanov ja 23-aastane Mihkel Lapp said temalt 204 tabletti ecstasy’t korraga.
Ivanovile polnud see narkodiil esimene — ta oli ka sama aasta augustis Tallinnas Viru keskuses 22-aastaselt Andres Neimlalt 100 ecstasy-tabletti hankinud —, kuid meeldejääv kindlasti. Nimelt oli ta koos Lapiga vaevalt Viljandisse jõudnud, kui politseinikud Lapi BMW läbi otsisid ja kraami ära võtsid.
Minimaalsed karistused
Ehkki kuuest mehest viis tunnistati süüdi seadusepügala järgi, mis käsitleb narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist ning lubab rakendada üht rangemat Eestis võimalikku karistust, 15-aastast vangistust, pääsesid kõik nad tingimisi.
Prokuröri, kaitsjate ja kohtualuste sõlmitud ning kohtunik Toomas Lillsaare kinnitatud kokkuleppe kohaselt ootab kõige raskem, nelja-aastane vanglakaristus võtmetegelast Lambineni. Varem Loktevi nime kandnud mees, keda on ennegi nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud, ei pea vangi minema, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja allub käitumiskontrolli nõuetele.
Edgar Grigorjevi tingimisi vangistus ulatub kolme aasta ja kahe kuuni, millest arvestatakse maha kolm eeluurimise ajal vangistuses oldud päeva. Katseajaks määrati talle kolm aastat ja kuus kuud.
Marat Ivanov, Mihkel Lapp ja Ilja Balabko said minimaalse karistuse, mida on võimalik kõnealuse kuriteo eest määrata: kolm aastat tingimisi vangistust sama pika katseajaga. Karistusest arvati maha eeluurimise ajal vangis oldud aeg.
Andrei Neimlale määras kohus veelgi lühema, kõigest üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Nimelt ei tegutsenud tema rühmas ega korranud oma tegevust, mistõttu tema puhul kehtib leebem seadusesäte.
Lisaks peavad kõik kuus meest maksma 725 eurot sundraha ja tasuma muud menetluskulud.
Käituvad korralikult
Prokurör Jane Pajuse sõnul oli kergete karistuste eelistamisel mitu põhjust.
«Keegi neist ei olnud varem kriminaalkorras karistatud, peale 2001. aastal varguste ja 2007. aastal joobes juhtimise eest süüdi tunnistatud Lambineni,» rääkis ta. «Väga oluline on ka süü suurus. Kahtlemata ootab rangem karistus neid isikuid, kes organiseerivad narkootikumide Eestisse toomist või valmistamist. Nemad olid aga edasiandjad ning nende tegevus polnud pikaajaline. Paarsada tabletti on suur kogus, kuid see pole tuhandetes, nagu nii mõneski teises juhtumis.»
Lisaks juhtis Pajus tähelepanu sellele, et süüdimõistetud on vahepeal eluga seaduskuulekalt edasi läinud. «Möödas on neli aastat, kuid keegi neist pole uut kuritegu sooritanud ning kõik peale ühe kõrgkoolis õppiva noormehe ja ühe hiljuti koondatu on tööinimesed.»
Uurimise nelja-aastaseks venimise peamise põhjusena tõi Pajus välja kohtuekspertiisi instituudi suurest töökoormusest tingitud ekspertiiside viibimise.
«Üks ekspertiis võttis aega isegi ligikaudu aasta,» nentis ta.
Pajus lisas, et eelisjärjekorras menetletakse neid kaasusi, kus kahtlusaluseid hoitakse pikalt vahi all või on uuritavateks alaealised, kuid kõnealusel juhul polnud sellega tegemist.
3—15
Karistused tulid alammäära lähedalt
• Grupiviisilise või korduva suures koguses narkootikumide käitlemise eest näeb karistusseadustik ette 3—15-aastase vangistuse.
• Viie selle seadusesätte alusel süüdi mõistetud mehe karistused jäid kolme ja nelja aasta vahele.
Allikad: karistusseadustik, kohtuotsus