Omavalitsustes ja nendele kuuluvate hooldekodude juhtides on ärevust tekitanud hooldus- ja õendusabi võrgu arengukava, mille järgi hakatakse seda sorti teenuseid pakkuma vaid kolmes Viljandimaa hooldekeskuses.
Hooldekodud jäävad valdadesse alles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arengukavas pole täpselt kirjas, mis saab hooldekodudest, mis on juba olemas, ja see hirmutab,» lausus Abja vallavanem Peeter Rahnel.
Arengukava pakub senistele hooldekodudele võimalust jätkata majutuse pakkuja ehk pansioni või päevakoduna.
«Omavalitsuste hallatavate hooldekodude jätkamine hooldeabiasutustena on täiesti nende endi pädevuses,» lausus arengukava komisjoni esimees Henn Sepp.
Läinud nädalal Paistu rahvamajja arutelule kogunenud valla- ja linnajuhid tegid ettepaneku see ka arengukavas täpsemalt kirja panna. Lisaks soovisid nad pealkirjas täpsustada, et tegemist on kolme hooldekeskuse, mitte kõigi maakonna hooldeasutuste arengukavaga. Valdade hooldeasutuste saatus on omavalitsuste arengukavades.
Iga valla hooldekodusse jäävad seega endiselt need omavalitsuse vanurid, kes ise hakkama ei saa. Kolmes keskuses saavad voodikoha need maakonna eakad, kes vajavad pidevat arstiabi, ning nende hoolduspiirkondade hooldusabi vajajad.
Arengukava järgi hakkavad kolm Viljandimaa hooldekeskust osutama eakatele inimestele hooldus- ja õendusabi. Need on Abja ja Viljandi haigla ning Lõhavere ravi- ja hooldekeskus, millel on tegevusluba ja meditsiinipersonal. Sinna kavandatakse juurde voodikohti ja ruumi.
Arengukava koostamise komisjoni esimees Henn Sepp ütles, et eesmärk on taotleda Euroopa Liidu investeeringuraha maakondlikele hooldusravikeskustele. Seda jõuab Viljandimaale ilmselt 18—20 miljonit krooni.
«Hoolduskeskusi on õige kujundada hooldusravi osutanud asutustest, mis asuvad tõmbekeskustes,» selgitas Sepp. Viljandimaal jaguks eraldatavast summast investeeringuteks vaid kolmele keskusele, mistõttu komisjon laitis maha Tarvastu vallavalitsuse soovi lisada nimekirja Kärstna hooldekodu.
Viiratsi vallavolikogu esimees Leemet Lõo kahtles, kas 18—20 miljonist kroonist jagub kolmele keskusele voodikohtade arvu suurendamiseks. «Järsku ootame neis haiglakohti, mida ei tulegi?» küsis ta.
«Lõhavere keskusele tuleb abi KOIT-programmist ja kui Viljandi või Abja saavad Euroopa raha, on kahel neist investeering olemas,» vastas Henn Sepp.
Tarvastu vallavanem Alar Karu ja Kõo vallavanem Tarmo Riisk kahtlesid, kas on õige voodihaigeid vanainimesi viia suurtesse keskustesse, kus nad ei pruugi ennast hästi tunda. «Meil on kogemusi, kus metsakülast haiglasse viidud inimest tuleb hiljem ravida ravimisest,» nentis Riisk.