/nginx/o/2011/10/17/797196t1h35c7.jpg)
MÖÖDUNUD KOLMAPÄEVAL, 12. oktoobril tegid sada Eesti põllumeest ajalugu, protesteerides esimest korda Tallinnas Euroopa Liidu maja ees — seni on meie talunikud pahameelt väljendanud mõne kaupluseketi või oma riigi valitsuse vastu.
Euroraha ja Eesti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudele eestlastele oli nende häälekas protest kindlasti üllatav, sest seni on meie põllumeeste käsi just tänu Euroopa Liidule hästi käinud.
Veel kümme aastat tagasi ei andnud Eesti riik põllumeestele üldse mingisugust toetust. Euroliit on Eestis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti andmetel maaelu ja otsetoetusteks 2010. aastani välja maksnud üle 800 miljoni euro. Otsetoetusi saavad põllumehed vastavalt haritava maa suurusele, maaelu toetused lähevad näiteks tootmishoonete remondiks või uute tööriistade ostmiseks.
Seda abi hinnates ütles Kanepi kandi põllumees Arvo Kruusla eelmisel nädalal «Postimehes»: «Kui Eesti poleks EL-i astunud, siis Eesti põllumajandust enam poleks.»
Pakkusime kolleegidega kolmapäeval oktoobrituules protestivatele talunikele külma peletamiseks kuuma mustikajooki pirukaga ja võtsime vastu nende ühiskirja.
Eesti, Läti ja Leedu põllumehed on pettunud Euroopa Komisjoni ettepanekus, mis vähendab neile makstavate otsetoetuste määra vahet läänepoolsete riikidega palju aeglasemalt, kui loodeti. Mõistetavalt peavad nad ebaõiglaseks otsust, mille järgi jagatakse ühisest eelarvest Eestis põllumeestele otsetoetusi 2020. aastani märksa vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
ON MÕISTLIK võrrelda Eesti talunikele makstavaid toetusi teiste riikide omadega, sest põllumehed konkureerivad omavahel ühtsel euroliidu siseturul. Samas on arukas hinnata Eesti põllumeeste sissetulekute muutumist ajaliselt.
Euroliit maksis Eestile põllumajanduse otsetoetusi 2004. aastal 21 miljonit eurot ning tänavu juba 81 miljonit eurot. Need kasvavad igal aastal, jõudes äsja avaldatud ning Eesti põllumeestele õigustatult pettumuse valmistanud ettepaneku kohaselt 2017. aastal 134 miljoni euroni.
Naljaga pooleks ütlesin kolmapäeval meelt avaldanud põllumeestele, et nende Lääne-Euroopa kolleegidele on oma nõudmiste häälekas esitamine juba pool sajandit olnud sama loomulik osa elust nagu maatöö. Sageli on protestimine toonud neile sisse rohkem kui kartuli- või seakasvatus.
Seega oli kolmapäevane meeleavaldus igati euroopalik ning loodetavasti on Balti riikide põllumehed oma huvide kaitsmisel euroliidu eelarvearutelu ajal edukad.
Euroopa Liidus käib arutelu nii, et äsja esitatud Euroopa Komisjoni esialgse pakkumise otsetoetuste suuruse kohta arutavad läbi ning kiidavad lõpuks heaks liikmesriikide esindajad ja Euroopa Parlament.
Oluline on teada, et Euroopa Komisjoni, Eesti valitsuse ja europarlamendi liikmetele on põllumajandustoetused aastateks 2014—2020 jõustuva Euroopa Liidu eelarve arutelul vaid üks osa. Tegu on tõsise debatiga, sest esialgse hinnangu kohaselt võib Eesti loota ühiseelarvest umbes nelja miljardi euro suurust summat.
ME EI MÄRKA sageli, kui palju häid asju jääks Eestis tegemata, kui neid ei toetaks Euroopa Liit. Eelmisel esmaspäeval ametisse astumisel peetud kõnes näitlikustas president Toomas Hendrik Ilves selle mõju meie riigi ja inimeste igapäevasele toimetulekule nii: «Aastal 2012 tuleb iga kuues euro Eesti riigi eelarvesse Euroopa Liidult.»
President tõi piltlikult näiteks, et iga maantee-ehitusel rassiv töömees saab esmaspäevast neljapäevani palka Brüsselist ja alles reedel Tallinnast, sest 80 protsenti suurte taristute ehitamise rahast tuleb euroliidu eelarvest.
Euroopa Komisjon esitas juba ettepanekud ka ühtekuuluvuspoliitika raha jagamiseks ning need summad on esialgse hinnangu kohaselt kolm korda suuremad kui põllumajandustoetused. Tõukefondide abil saab rahastada nii teede-ehitust, teadust, haridust, tervishoidu kui paljusid muid elualasid.
Seega on pikad ja pingelised eelarveläbirääkimised Eestile ja teistele liikmesriikidele väga olulised, sest vaieldakse suurte summade kasutamise üle peaaegu kõigis valdkondades. Kolmapäevast põllumeeste protesti märgati Brüsselis kindlasti ning see on hea tugi valitsuse ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete tööle.