Pilistvere pastoraadi maja taastamine pakub üllatusi

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingi lähistelt Kirkkonummist tulid Pilistverre appi head sõbrad, kes alustasid maja laudise mahavõtmist.
Helsingi lähistelt Kirkkonummist tulid Pilistverre appi head sõbrad, kes alustasid maja laudise mahavõtmist. Foto: Ester Pedosk

790. aastapäeva eel alustas Pilistvere koguduse rahvas nelja Helsingi lähistelt Kirkkonummist tulnud sõbra ja vabatahtliku abiga vana pastoraadimaja kapitaalremonti. Üllatusena leidsid nad laudise alt laua kirjaga Pillistfer.

Pilistvere kirikuõpetaja Hermann Kalmus rääkis, et ruumides tuli nõukogudeaegsete tapeedikihtide alt välja seinamaalinguid. Neid leide püütakse tema ütlemist mööda edaspidi restaureerida ja vaatamiseks välja panna.

Maja, mida uuendama asuti, on ehitatud 1921. aastal taluhäärberiks. Kogudus ostis selle 1970. aastatel niinimetatud asendusmajaks, sest nõukogude võim oli senise pastoraadi hävitanud.

Samas majas elas kirikuõpetaja Vello Salum, kes pidas seal kaasvõitlejatega 1980. aastatel  okupatsioonivastaseid koosolekuid ning plaane luua Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja kommunistliku genotsiidi ohvrite mälestusmärk. «1984. aasta 24. veebruaril peeti seal salaja Eesti Vabariigi aastapäeva palvust,» lisas Hermann Kalmus.

Hoone taastamiseks kirjutas projekti Pille-Riin Kalmus ja suvel saadi 60 000eurose toetusraha saamiseks kinnituskiri PRIA külameetmest. Omaosalusena paneb kogudus juurde 10 000 eurot.

Kirikuõpetaja ütles, et hoonest saab tulevikus Pilistvere vaimulikutöö uus keskus ehk süda, kus on hingehoiuruumid ning ruum peiede ja kogukondlike ürituste pidamiseks. Hermann Kalmuse sõnutsi on enamik palke heas korras ning häärber hästi säilinud.

«Algul oli mõttes ka põrandalauad säilitada, aga mädaniku ja hallituse tõttu pole see võimalik,» kõneles ta. «Mõned lauad paneme kõrvale ning võimalik, et eksponeerime neid tulevikus. Inimesed on neil ju peaaegu sajandi kõndinud.»

Vaimulik lubas, et taastajad säilitavad võimalikult palju algset stiili. Maja soojustatakse ja kaetakse voodriga, vundamendiosa krohvitakse ning katusel vahetatakse eterniit samasuguse valtspleki vastu, nagu on läheduses seisval kirikul.

Korda tehakse alumise korruse ruumid ja küttekolded. Kalmus nentis, et teise korruseni seekord ei jõuta, selle taastamisele loodetakse jõuda tulevikus. Objektil hakkab toimetama osaühing Silindia, aga sellised lihtsamad tööd nagu keldri korrastamine, välisvoodri ja põrandalaudade lahtivõtmine, samuti esimese korruse lõplik siseviimistlus tehakse Pilistvere koguduse liikmete ja Soome sõprade ühistööna.

Uueks saanud maja loodetakse pidulikult avada tuleva aasta augustis, kui külapäeval tähistatakse ka Pilistvere koguduse 790. aastapäeva.

ARVAMUS
ANNE KIVI,
Viljandimaa muinsuskaitseinspektor

See on väga kena vana hoone, mis on üsna autentselt säilinud.
Hoone asub kaitsevööndis, aga ei ole mälestis, seega otseselt piiranguid seada muinsuskaitse ei saa.
Siiski käisime pastorihärraga maja vaatamas ja andsin soovitusi, kuidas saaks säilitada ja taastada aknasuluseid, ilusaid laelaudiseid, aknaid, uksi ja karniisidega ahjusid.
Pilistvere noor ja tubli pastoripere tegutseb väga innukalt. Niikaua kui meil on veel selliseid inimesi, püsib ka Eesti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles