Riigieelarve kosub järgmisel aastal

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi selgitasid arvude tagamaid.
Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi selgitasid arvude tagamaid. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Peaminister Andrus Ansipi sõnul kasvab järgmise aasta riigieelarve tänavusega võrreldes 8,3 protsenti. Eelarve puudujääk tuleb prognoosi järgi 2,1 protsenti.

«Eelarve mahud on rahandusministeeriumi värskes prognoosis välja öeldud,» kommenteeris Ansip eilsel valitsuse pressikonverentsil. Ministeeriumi kolmapäeval avaldatud majandusprognoosi järgi ulatuvad Eesti järgmise aasta riigieelarve kulud 6,604 miljardi euroni ja tulud 6,179 miljardi euroni.

Nagu ütles Ansip, põhjustab defitsiidi see, et riik taastab täielikult maksed teise pensionisambasse ning Kyoto saastekvootide müügist eelarvesse enam tulusid ei laeku.

«Tööandjate ettepanekust lükata teise pensionisambasse maksete tegemine edasi ei saa ma aru. See oleks võrdne ettepanekuga tõsta makse või loobuda kavandatud maksude alandamisest,» lisas peaminister.

Eelarve kasv tuleneb peaministri sõnul peamiselt Kyoto saastekvootide müügist saadud raha kasutamisest ning paranenud maksulaekumistest.

Otsus katta eelarve puudujääk reservidest on rahandusminister Jürgen Ligi sõnul riigikassa otsus: riik arvestab, et on vaja teha riigikassade konsolideerimine ja laenu saab võtta nende piires.

«Tegemist on valitsuse sooviga katta need laenuintressid, mida meil siiski tuleb maksta pigem haigekassale ja töötukassale kui pankadele,» selgitas rahandusminister. «See võimaldab tunduvalt alandada laenukoormust.»

Riigi eesmärk on vähendada võlakoormus nelja aastaga 5,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist.

Peaminister lisas, et kui kasulikum oleks võtta laenu, siis teeks riik seda ja on varem teinudki. «See on optimeerimise ülesanne, kumb tuleb riigile kasulikum, kas võtta laenu või võtta reservid kasutusele,» tähendas Ansip. «Likviidsuspuhver peab Eestile alles jääma igal juhul.»

Kõrgete riigiametnike palgad jäävad peaministri kinnitust mööda järgmisel aastal külmutatuks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles