Vaba mõte. Tõnis-Kevin Jõmmsalu kuhtunud kuulsus

Hans Väre
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

​Tänasel kultuuriküljel teleseriaalidest rääkiv Gert Kiiler on elukutseline humorist, kelle karjäär algas (ja jätkub) Liba-Sakala tegemisega. Üks tema mulle meeldejäävamaid libategelasi on juba 15 aastat olnud ajukeenjus Tõnis-Kevin Jõmmsalu, Viljandi rullnokkpäti arhetüüp.

Tõnis-Kevin on praegugi elus, ehkki ma pole kindel, kas täie tervise juures. Põrkab teine aeg-ajalt Liba-Sakala veergudelt läbi ja annab oma väärastunud panuse. Aga midagi pole teha, see Tõnis-Kevin, keda me viimati kohtasime 6. jaanuaril aastale ette vaatavas horoskoobis pisirollis, on kaotanud oma kunagisest mõjust umbes sama palju kui praegune Rolling Stones 1960-ndate lõpuga võrreldes.

Tõnis-Kevin Jõmmsalu tipp, eeltoodud paralleeli jätkates tema «(I Can’t Get No) Satisfaction», ilmus 2002. aasta folgi ajal. Selles kirjeldas ta äraspidist Viljandit, kus valitsevad kultuuriinimesed-märsilohistajad ning ainult neljal päeval aastas peetakse cool’i jõmmipidu, millel voolab longero ja lastakse mõnusat tümmi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles